Uue eelnõu peamine eesmärk on muuta meie seadused vastavaks Euroopa õigusega, mis ütleb, et inimeste põhiõiguste kaitseks ei tohi lausaliselt koguda sideandmeid. See tähendab infot selle kohta kes kellele helistas, millal, kui kaua ja millise mobiilimasti kaudu ühendus toimus.
Sideandmete kogumise ja hoiustamise kohustus tuli meie seadustesse Euroopa Liidu direktiivist 20 aastat tagasi, eesmärgiga aidata lahendada raskeid kuritegusid. Kaheksa aastat hiljem tunnistas Euroopa Kohus direktiivi kehtetuks, sest kedagi ei tohi eos kurjategijaks pidada.
Eesti seadustes sideandmete kogumise kohustus aga säilis. Politsei on saanud sellest palju abi. Näiteks aitasid kõneeristused lahendada mõrvatud koolitüdruku Veronika Dari juhtumit 2005. aastal. Praegu on need kriitilise tähtsusega telefonikelmustega tegelemisel.
“Kahjuks petturid selle seadusega veidi võidavad,” tunnistas ERR-ile justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. Tema hinnangul on Euroopa Kohtul arusaam, et kuritegudel on tunnistajad, kes saavad anda ütlusi. “21. sajandil kurjategijad ei tee oma kuritegusid teiste nähes, nad teevad neid üksinda ja telekommunikatsioonivahendite kaudu.”
Sideandmete kasutuspiirang muudab seega politsei töö raskemaks.
Justiitsministeeriumis valminud eelnõu näeb küll ette erandi kuritegevuse korral sideandmete kogumiseks, kuid seda alles hetkest, mil korrakaitsjad saavad juhtunust teada ja sidefirmasid teavitada.
“See paneb mind vähemalt mõtlema, et kuidas see võimalik on. Me ei saa sideandmeid ettepoole kuidagimoodi analüüsida ja hinnata, sest neid ei ole,” rääkis keskkriminaalpolitsei juht Leho Laur.
Ta selgitas, et kriminaalmenetluses püüab politsei rekonstrueerida sündmusi, mis on juba ära olnud. Nüüd aga ajalooliste andmete maht oluliselt väheneb ja see paneb politsei keerulisemasse olukorda.
“Mis ei tähenda muidugi, et me oleme nüüd täiesti jõuetud ja ei suuda ühtegi kuritegu enam lahendada. See paneb meile teistpidi paradoksaalse kohustuse, et peaksime neid samu tegevusi kompenseerides hakkama põhiõigusi hoopiski rohkem riivama. Näiteks kui me ei suuda kõnede eristusega tuvastada isikute vahelisi seoseid, siis tuleks meil minna võib-olla järgneva sammu ehk jälitusmenetluse juurde.”
See paradoks tuleneb Pakosta hinnangul jällegi Euroopa Kohtu otsusest ning seetõttu jääb tema sõnul osa kuritegusid kindlasti avastamata.
“Praegu on Euroopa Kohus niimoodi otsustanud, et inimest võib päriselus jälitada, aga ei või säilitada seda, kellele ja mis masti levialas ta helistas. See tasakaal on pisut imelik. Eesti põhiseaduses me oleme näinud neid asju natuke teistmoodi,” kõneles Pakosta.
Lauri hinnangul on põhiõiguste ja privaatsuse riive kõrval jäänud kaalumata ja analüüsimata see, et inimesel on ka õigus turvalisusele ja julgeolekule.
“Me tahame saavutada keskteed, et kaks põhiseaduslikku õigust saaksid tasakaalu. Ma usun, et iga samm edasi olukorrast, kus me täna oleme, toob seda keskpunkti meile lähemale,” sõnas kripo juht.
Erandid annavad võimaluse sideandmeid edasi koguda
Erandid sideandmete kogumiseks on juba mainitud nn kiirsäilitamine, kus sündmuse toimumise järel konkreetses asukohas saab politsei paluda sideandmete säilitamist kuni kuueks kuuks. Andmetele juurdepääsu üle otsustab kohus, ütles Pakosta.
Teine erand puudutab samuti piirkondlikku luba koguda lühiajaliselt sideandmeid, kui mõnes piirkonnas on hüppeline kuritegevuse kasv. Selle üle otsustab valitsus, kuid Pakosta sõnul on tegu väga erandliku olukorraga.
Kolmas erand valmistab enim muret Eesti advokatuurile. Sellega annaks ainult valitsus loa koguda sideandmeid olukorras, kus on oht Eesti julgeolekule. Selleks tuleb küsida riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukoht. Andmeid ei saaks enam kasutada politsei, vaid ainult luure.
“Seda korraldust ei vaata kohus enne läbi. Sisuliselt on vabariigi valitsusel täielik autonoomia otsustada, mida peab sideettevõtja tegema ning see on minu arust ja ka advokatuuri arust probleemne,” selgitas vandeadvokaat Andri Rohtla. “Valitsus sisuliselt on täidesaatva võimu kõrgeim organ. Tema ütleb, mida peaks tegema PPA, mida peaks tegema kapo. Nüüd, kui nemad panevad sellesama kohustuse sisuliselt enda madalamale organile, siis ei ole mitte mingit teist kontrolli, kes sealt vahelt läbi käib.”
Rohtla sõnul palus advokatuur ministeeriumil eelnõus sõnastust täpsustada, et oleks selge, mis laadi ja kui tõsise ohu korral võib valitsus sideandmete kogumise kehtestada. Ta märkis, et kogu meie seadusloomes on probleeme sellega, et luuakse liiga üldsõnalisi sätteid, millega annaks ka halba korda saata.
“Sisuliselt, kui me arvame, et Eestis on üks spioon, siis me võime teha lausalist kogumist. Aga see meie hinnangul ei ole see vahetu oht selleks, et kõikide Eestis elavate inimeste sideandmeid koguda,” selgitas Rohtla.
Tema meelest ei ole eelnõu sisuliselt lahendanud sideandmete kogumise probleemi.
“Ega ta lõppastmes on ikkagi jõustruktuuride nägu, mitte põhiõiguste kaitse nägu. Me kaotasime ära selle probleemse paragrahvi aga jätsime alles kaks võimalust, kuidas lausalist kogumist jätkuvalt teha. Kohtulikku kontrolli sisuliselt ei ole ja inimesed ikka ei saa teada, kui nende sideandmeid kas säilitatakse või eraldi kogutakse jõustruktuuride poolt.”
Telekomid ei tea, mida oodata
Seaduseelnõus tunnistatakse, et sidefirmadel läheb elu keerulisemaks, sest neil on vaja andmete kogumisel ja säilitamisel arvestada kõigi eelpool toodud erisustega.
Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) tegevjuht Doris Põld ütles, et ettevõtjad tervitavad seda, et probleemiga tegeletakse. Teisalt jääb mulje, et eelnõu on valminud kiirustades, sest seal on palju küsitavusi ja ebaselgust.
“Näiteks ei ole selgelt ära kirjeldatud, millised andmed siis ikkagi säilitama peab. Mul on tunne, et see on midagi, mis ei tohiks olla alamastme õigusaktides kirja pandud, vaid see peaks olema selgelt ära toodud seaduses,” kõneles Põld. “Meie jaoks tähendab see seda, et kui hetkel on üks lai tee sideandmete kasutamiseks, mis ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, siis nüüd tahetakse selle asemel teha kümme erinevat käänulist teed, mis kokkuvõttes viivad samade andmete veel suuremamahulise töötlemiseni.”
Põld tõi esile ka asjaolu, et eelnõus on palju eri aluseid ja tähtaegasid. See suurendab halduskoormust, ettevõtetele läheb see tehnoloogiliselt keerulisemaks ja ka kallimaks. Samuti riigile, sest Pakosta sõnul lubatakse sidefirmadele kulud hüvitada.
“Kui tulevad need erakorralised valitsuse otsused, siis sellisel juhul valitsus hüvitab ka täiendava kulu telekomiettevõtetele. Nad on pakkunud, et kui kõik erandid käivituksid, mis ei ole tõenäoline, siis käib jutt mõnest miljonist eurost,” ütles minister.
Üllatuslikult võttis justiitsministeerium esmaspäeva õhtul esitatud eelnõu teisipäeva lõunal tagasi. Põhjenduseks toodi asjaolu, et eelnõu jõuab valitsuse istungile alles augustiks, seega saab seda seni vajadusel täpsustada. Ministeeriumi pressiesindaja kinnitusel põhimõttelisi muutusi eelnõusse ei tule.