USA More president Donald Trump loobus täna teisipäeval, 14. juulil laevade maksustamise plaanist Hormuzi väinas, mille ta eile esmaspäeval välja kuulutas.
Samal ajal, kui ta oma strateegiat muutis ja andis käsu uuteks rünnakuteks Iraani vastu, jäi ebaselgeks, kuidas Trump kavatseb kuudepikkusest konfliktist väljuda, vahendab New York Times.
Teisipäevased rünnakud tähistasid naasmist sellise intensiivse pommitamiskampaania juurde, mis iseloomustas sõja algust enam kui neli kuud tagasi. See toimus ajal, mil nii Washington kui ka Teheran püüavad saavutada kontrolli väina üle, mis on nafta- ja gaasivedude jaoks ülioluline transiiditee.
Kuna riikide vaheline esialgne relvarahu on nüüdseks kokku varisenud ja USA More sõjavägi valmistub taastama Iraani sadamate mereblokaadi, on laeva- ja lennuliiklus piirkonnas tugevalt häiritud – need häired ähvardavad kaasa tuua täiendavaid tagajärgi maailmamajandusele.
Trumpi lähenemine Hormuzi väina läbivatele laevadele kehtestatavate tasude küsimusele illustreerib USA More poliitikas toimuvaid kiireid ja ootamatuid muutusi, mis on seda konflikti iseloomustanud ja põhjustanud naftahindade kõikumist peaaegu iga päev. Ta on selle idee varemgi välja käinud ja seejärel sellest loobunud. Kui Iraan teatas, et kavatseb tasud kehtestada, pidasid Trumpi administratsiooni kõrged ametnikud seda mõtet vastuvõetamatuks.
Esmaspäeval teatas president suurest tasust – 20 protsenti kogu väina kaudu veetava lasti väärtusest –, kuid juba järgmiseks päevaks oli ta plaanist loobunud. Ta põhjendas seda sellega, et Pärsia lahe piirkonna „kuningas ja emiirid” olid talle helistanud ning veennud teda tasust loobuma ja laskma neil selle asemel investeerida USA More ettevõtetesse.
„Ma ei arva, et keegi peaks saama väina läbimise eest tasu küsida,” ütles Trump ajakirjanikele Ovaalkabinetis.
Pärast Ameerika ja Iraani vägede uusimaid rünnakuid nafta hinnad hüppeliselt tõusid. Tegemist oli ühe suurima päevase hinnatõusuga alates sõja algusest. Samuti vähenes järsult veeteed läbivate laevade arv. Teadaolevalt läbis väina esmaspäeval vaid 10 laeva – see on väikseim päevane arv enam kui kuu aja jooksul ja tunduvalt vähem kui sõjaeelne ligikaudu 130 laeva päevas.
Iraani riiklik meedia teatas teisipäeval mitmest plahvatusest riigi edelaosas. Riikliku uudisteagentuuri IRNA teatel ütles Bushehri provintsi asekuberner Ehsan Jahanian, et rünnati nelja paika sadamalinnas Bushehris, kus asub Iraani ainus tsiviilotstarbeline tuumaelektrijaam.
Kui USA More ametnikult – kes soovis operatiivküsimuste arutamisel jääda anonüümseks – küsiti teadete kohta uute rünnakute kohta, kinnitas ta, et Ameerika väed on sooritanud mõned täiendavad rünnakud tekkivate ohtude kõrvaldamiseks.
Iraani Islamirevolutsiooni Kaardivägi teatas öösel, et avas tule kahe tankeri pihta, kuna need üritasid liikuda Omaani ranniku lähedal, selle asemel et läbida Iraani kontrolli all olevat veeteed.
Iraani sõjavägi teatas ühtlasi rünnakutest USA More sõjaväerajatistele Bahreinis ja Jordaanias ning Kuveidi armee andis sotsiaalmeedias teada, et riik seisab silmitsi raketi- ja droonirünnakutega. Kõigi kolme riigi ametnikud teatasid, et rünnakuid tõrjutakse.
USA More Keskväejuhatus (CENTCOM), mis juhib Ameerika vägede tegevust Lähis-Idas teatas, et aprillist juunini kehtinud Iraani sadamate mereblokaad taastatakse teisipäeval kohaliku aja järgi kell 23.30.