Haigushoog tabas Kaisat (59) ootamatult. „Läksin aeda kohvi jooma ja tundsin end kuidagi imelikult. Laua tagant püsti tõustes oleks aga mind nagu tsentrifuugi kistud.“ Jõe ääres elav naine kastis end korraks vette, et äkki läheb paremaks. Ei läinud. Kuidagi õnnestus koduväravani jõuda. „Klammerdusin värava külge ja mõtlesin – siin ma suren.“
