Kuigi inimesed loodavad korraga mitut kassi pidades leevendada loomade üksildustunnet, ei pruugi nende iseloomud alati klappida. Pidev ja varjatud sotsiaalne stress kurnab loomade organismi, mis soodustab omakorda raskete haiguste, näiteks idiopaatilise tsüstiidi ja nakkava peritoniidi teket. Selleks, et stressist tingitud haigusi ennetada, peavad omanikud oma lemmikute tegelikke suhteid õigesti hindama.
Loomade lakkumiskäitumisele on pakkunud bioloogid varem kolm seletust. Esimene neist on puhtalt hügieeniline: pesu aitab eemaldada lahtist karva ja parasiite. Teine seletus otsib põhjuseid keha füsioloogiast, sest lakkumine alandab kassi pulssi ja vabastab endorfiine. Kolmas teooria puudutab aga loomade omavahelisi suhteid, mille puhul on olnud selgeid seoseid raskem leida.
Mõned teadlased näevad teineteise pesemises märki, et kassid kuuluvad ühte karja ja saavad hästi läbi. Teised uurijad väidavad vastupidist. Nende hinnangul maandavad kassid teist looma pestes hoopis pingeid ja elavad oma viha välja puhkudel, kus otsene kaklus oleks liiga ohtlik.
Genti Ülikooli teadlased eesotsas Morgane Van Belle’iga lahendasid pikaaegse vaidluse harrastusteadlaste abiga, paludes kassiomanikel haarata nutitelefonid ja filmida lemmikuid nende loomulikus keskkonnas. Alusandmeid loomade kodus kogudes sai vältida laborist tingitud lisastressi. Kokku said teadlased sel viisil andmeid 53 kassipaari ehk 106 looma kohta. Videoid analüüsides keskendusid nad 23 erinevale käitumisjoonele, alates saba liikumisest ja kõrvade asendist kuni häälitsusteni.
Tulemused kinnitavad, et teise kassi pesu ei kanna ühte kindlat eesmärki, vaid kõik sõltub olukorrast. Videopildist joonistus välja kaks vastandlikku mustrit. Kassid pesevad teineteist nii selleks, et häid suhteid hoida kui ka selleks, et siluda tülisid.
Pingelisest olukorrast annab esimesena aimu asümmeetriline kehahoiak. Üks kass kummardub sageli teise kohale, näidates oma selget sotsiaalset üleolekut. Alluv loom tunneb ennast ilmselgelt ebamugavalt, väljendab vastumeelsust taha pööratud kõrvadega või muudab füüsilise kontakti ajal pidevalt asendit.
Sisemisest frustratsioonist annavad märku ka asendustegevused. Kui pinge kasvab, limpsavad mõlemad loomad tihti keelt, haigutavad või raputavad pead. Sellises olukorras toimib pesemine lepitusena, et ennetada vigastusi. Samas kasutavad kassid pesu ka passiivse agressioonina, kui nad tahavad näiteks liigikaaslast parimalt magamiskohalt minema puksida.
Kuigi loomad istuvad ninapidi koos, tunnevad nad sageli tugevat ebamugavust. Nii lahenebki olukord enamasti paari sekundi jooksul, kui üks osapool lihtsalt otsustavalt taandub. Üks osapool astub lihtsalt eemale või annab käpalöögi ja kerge hammustusega teada, et piir on käes.
Sõbraliku kontakti tunneb omanik ära loomade sünkroonsest ja harmoonilisest kehakeelest. Tugeva sotsiaalse sidemega loomad võtavad suhtlemise ajaks sarnase asendi, olles ühel ajal pikali või istukil. Nad nõjatuvad teineteise vastu ja otsivad pikalt vastastikust füüsilist lähedust.
See, kui kassid teineteist matkivad, loob usaldusliku meeleolu. Harmoonilises olukorras lakuvad loomad kaaslast just sealt, kuhu nad ise ennast puhastades hästi ei ulatu. Uurijad märkasid üksinda ja koos pesemise vahel selget erinevust. Kassid puhastavad ennast ise peamiselt kere ja esikäppade piirkonnast, aga liigikaaslast lakuvad nad eelkõige peast, kaelast ja kõrvadest.
Kassi pea ja kael on puudutuste suhtes väga tundlikud. Seetõttu mõjub just kõrvade ümbruse pesemine loomale sügavalt rahustavalt. Tihti kasvab selline sõbralik lähedus üle mänguliseks maadluseks. Põrandal rähklemine ja üksteise esikäppadega haaramine on uurijate sõnul selge märk, et loomad saavad omavahel hästi läbi.
Harrastusteadusel põhineval lähenemisel on samas omad kitsaskohad, millega teadlased edaspidi arvestada soovivad. Kuna bioloogid ei saanud kasse kliiniliselt läbi vaadata, pidid nad loomade tervist hinnates toetuma ainult omanike sõnadele. Mõne looma käitumist võis mõjutada näiteks diagnoosimata krooniline valu või varjatud haigus. Lisaks saatsid omanikud tõenäoliselt uuringusse eelistatult nendest kassidest tehtud videoid, kes saavad omavahel niigi keskmisest paremini läbi, sest muidu poleks nad materjali kätte saanud.
Tulevikus plaanivad uurijad jälgida, kuidas arenevad kassipaaride käitumismustrid pika aja jooksul. Andmestik aitaks mõista, kas teiste pesemise võtab enda peale alati üks ja sama loom. Teadlaste lõppeesmärk on aidata loomaomanikel varakult märgata ja sotsiaalset stressi ennetada, enne kui see loomade tervisele hakkab.
Töö ilmus ajakirjas Applied Animal Behaviour Science.