- juunil 2026 mõõdeti Haapsalus Eesti kõrgeim UV-indeks: 8,9. Varasemad rekordid pärinevad aastatest 2008 ja 2011, kui Tõraveres mõõdeti UV-indeksiks 8,6. Tartu Ülikooli atmosfääri kaugseire teadur Margit Aun tõdes, et ehkki tegu on rekordiga, on vahe üsna tühine. “UV-indeksist rääkides tavaliselt neid komakohti ei öeldagi, sest pigem on oluline suurusjärk. Põhimõtteliselt on aga ikkagi õige, et mida suurem number, seda ohtlikum,” sõnas teadur.
Samal päeval mõõdeti Pärnus UV-indeksiks 7,7. Aun selgitas, et sedavõrd kõrged väärtused eeldavad mitme asjaolu kokkulangemist. “Kui ilusad heledad pilved on päikeseketta lähedal, tekib seal mitmekordne hajumine, mis võimendab maapinnale jõudvat kiirgushulka võrreldes sellega, kui taevas oleks täiesti pilvitu. Pilvede olemasolu tõttu võime me seega saada rohkem kiirgust kui siis, kui pilvi üldse poleks,” lisas teadur. Ühtlasi võis olla õhk erakordselt puhas ja osoonikiht polnud kuigi paks.
Haapsalu kõrgeim UV-indeksi näitaja oli varem 8,2 ning see mõõdeti 11. juulil aastal 2021. Pärnus oli varaseim kõrgeim näitaja 7,6 ning see mõõdeti 2. juulil 2025. aastal.
Pikemaajaliste trendide kohta ei saa Auna sõnul aga praegu midagi kindlat öelda. Keskmise ultraviolettkiirguse ehk UV-indeksi pikaajaline muutus sõltub peamiselt sellest, mis toimub atmosfääris, sest atmosfääri piirile jõudva päikesekiirguse hulk palju ei muutu. Kõik sõltub pilvisusest: kui atmosfäär läheb selgemaks ja pilvi on vähem, jõuab maapinnale rohkem ultraviolettkiirgust.
“Maailmas on praegu tendents, et aerosoole jääb vähemaks, mis suurendab maapinnani jõudva kiirguse hulka. Teisalt hoiab paranev ja paksem osoonikiht ultraviolettkiirgust kinni, mis omakorda vähendab kiirgust. Nii et see on erinevate tegurite koosmõju, mis määrab, kui palju kiirgust tegelikult maapinnani jõuab,” sõnas teadur.
Laiemal avalikkusele mõeldes hoiatas Aun inimesi kahe väärarusaama eest. “Esiteks usutakse, et varju minnes oleme UV-kiirguse eest täielikult kaitstud, mis tegelikult ei vasta tõele,” nentis atmosfääriteadlane
Teiseks arvatakse ekslikult, et UV-kiirgus on seotud temperatuuriga. Inimesed reisivad näiteks lõunamaale ajal, mil seal on sooja umbes 25 kraadi. “Kuna see sarnaneb Eesti suvele, ei tundu olukord ohtlik. Tegelikult aga ei ole UV-kiirguse hulk temperatuuriga otseselt seotud. Kui päike on kõrgemal ja me oleme lõunamaal, põleme me ära palju kiiremini,” rõhutas Margit Aun.
UV indeksi A&O
Keskkonnaagentuur kirjutab oma blogis, et kuigi Haapsalu uus väärtus on siinsetel laiuskraadidel harv, näitab rekord, et ka Eestis võib ultraviolettkiirgus ulatuda ohtlikult kõrgele tasemele, kirjutab
UV-indeksi väärtused muutuvad Eesti laiuskraadidel aasta jooksul märgatavalt ning sõltuvad eelkõige päikese kõrgusest horisondi kohal. Talvekuudel on ultraviolettkiirgus väga nõrk ja UV-indeks püsib enamasti alla kahe.
Kõige tugevam on UV-kiirgus juunis ja juulis, kui päike tõuseb päeva jooksul kõige kõrgemale. Päikeselise ilmaga on maksimaalne UV-indeks siis enamasti üle kuue ning üksikutel päevadel ületab maksimum UV-indeks kaheksa, mis tähendab väga kõrget UV-kiirguse taset.
Päikeselisematel kuudel võib juunis ja juulis kõrge UV-indeks esineda enam kui 20 päeval kuus. Alates augustist hakkab UV-indeks koos päikese kõrguse vähenemisega järk-järgult langema ning kuu lõpu poole jäävad päeva maksimumid enamasti viie ümbrusse.
Mis on UV-indeks?
UV-indeks on päikese ultraviolettkiirguse intensiivsust iseloomustav näitaja. Mida kõrgem on selle väärtus, seda intensiivsem on UV-kiirgus ning oht naha ja silmade kahjustumiseks ehk kahjulikud mõjud võivad kiiremini ilmneda.
UV-indeksi suurust mõjutavad eelkõige päikese kõrgus horisondil, atmosfääri osoonikihi paksus ja pilvisus – nende hulk, kõrgus ja liik. Mõju avaldavad ka aluspinna peegeldus ning geograafiline asukoht. Seetõttu varieerub UV-indeks nii päeva kui aasta jooksul.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitavad kasutada UV-indeksit ühtse näitajana, mis aitab hinnata ultraviolettkiirguse võimalikku mõju inimese tervisele.
UV-indeks on jaotatud riskitasemetesse, mille abil on võimalik hinnata UV-kiirgusest tulenevat terviseriski ja valida sobivad päikesekaitsemeetmed.
Üldiselt soovitatakse päikesekaitset kasutada juba siis, kui UV-indeks on 3 või kõrgem. Mida kõrgem on UV-indeks, seda kiiremini võib kaitsmata nahk saada päikesepõletuse ning seda olulisem on kasutada sobivat päikesekaitset.
Kõige tõhusam viis UV-kiirguse eest kaitsmiseks on piirata otsese päikese käes viibimist keskpäevasel ajal, otsida võimalusel varju ning kanda nahka katvaid riideid, laia äärega mütsi ja UV-kaitsega päikeseprille. Pikemaajalisel õues viibimisel tuleks kasutada ka piisava kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemi.
Ka lähipäevil on kõrge UV-indeks
Sünoptikute prognoos lubab lähiajaks Eestisse kaunist suveilma ning kolmapäevast reedeni jääb ilma kujundama kõrgrõhuala, mis hajutab pilvi ja laseb päikesel särada. Seega on UV-kiirguse indeks viis kuni kuus, neljapäeval ja reedel paiguti kuni seitse.
Kolmapäeval on taevas küll õhuke pilvekiht, kuid see takistab vaid veidi UV-kiirguse jõudmist maapinnale. Ka pilvise ilmaga jõuab siia hajuskiirgus, mis samuti muudab naha pruuniks ning kõrge UV-indeksi puhul on ka pilvisema ilma korral pikalt väljas olles päikesepõletuse oht. Nädalavahetus ja uue nädala algus tulevad pilvisemad ja UV-indeksi väärtus langeb.
Eestis mõõdab Keskkonnaagentuur UV-indeksit viies seirejaamas: Roomassaares, Haapsalus, Pärnus, Tallinn-Harkus ja Tartu-Tõraveres. Reaalajas mõõdetud UV-indeksi väärtused on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri veebilehel ning ILM+ äpis.