Mida saaks rääkida inimene, kes kümneid tuhandeid aastaid tagasi seina värvis – kui tema hääl oleks kuidagi säilinud? Uus uurimistöö vihjab, et vastus võib peituda mitte ainult joonistustes, vaid ka kivisse jäänud geenijälgedes.

Rahvusvaheline teadlasrühm näitas, et inim-DNA võib püsida koopaseintel aastatuhandeid. See avab seni kättesaamatu ukse kaljukunsti loojate identiteeti, nende rännete ja võimalike traditsioonide mõistmisse, kuid tõstatab ka ridamisi uusi küsimusi.