Kümme aastat tagasi toimus Prantsusmaal Nizzas terrorirünnak, mis paljastas need jõledused, mida toob kaasa massimigratsioon, eriti islamimaadest.
- juulil 2016 rammis veokijuht Bastille’ päeva ilutulestikku vaatamast lahkunud rahvahulka, tappes 86 ja vigastades enam kui 400 inimest.
Džihadistlik rühmitus Islamiriik tunnistas ründaja, 31-aastase Tuneesia mehe Mohamed Lahouaiej-Bouhleli, oma järgijaks pärast seda, kui politsei ta sündmuskohal maha lasi.
Postimees kirjutas tollal: “Välisministeerium sai eile hilisõhtul Prantsusmaa ametivõimudelt kinnituse, et Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku. Terrorirünnakus hukkusid Tatjana, kes puhkas koos abikaasa, tütre ja lastelastega Nice’is, ning Tallinna noormees Rickard (21), kes osales seal peetud innovatsiooniakadeemias.”
Tollal oli “Welcome, refugees!” kampaania tõusulainel ja sisserändajate veretööd üritati kiiresti unustada. Ka Eesti meedia kajastas meie oma inimeste hukkumist vastumeelselt ja mokaotsast, sest teema ülalhoidmine polnud poliitiliselt korrektne. Samamoodi katsuti kiiresti unustada noore süürlanna süütamine abikaasa poolt Lasnamäel.
Tolla ei tahetud toimuvast rääkida ja tulemust näeme praegu Lääne-Euroopas: migrandid sooritavad pussitamisi ja autorammimisi, võõraste jõugud peksavad inimesi surnuks, narkokaubandus on sisserännanute käes, Rootsis klaarib Lähis-Ida klannimaffia arveid granaatidega (ja nende kurikaelad tuuakse Tartusse) – Euroopas juba käib varjatud kodusõda.
Ja veel enne Nizza veretööd korraldasid Angela Merkeli kohale kutsutud moslemimehed 2016. aasta saabudes Kölnis ja teistes Saksamaa linnades taharrush gamea ehk euroopalike naiste massikäperdamise. Kedagi ülaltpoolt see ei häirinud.
Ka tänane Eesti valitsus on migratsiooniusku, seda näeme nii mustadest ja tõmmudest boltlastest ning pealinnas valitsevast vene keelest. Ka moslemikogukond kasvab Eestis jõudsalt, reformirotid oma puudlitega ei kuula isegi kapo selleteemalisi hoiatusi.
Uued Uudised