Klein jõudis keskkaalus, kus oli 38 osalejat, esikolmikusse koos Alfred Asikaineni (Soome) ja Claes Johanssoniga (Rootsi).

14. juulil kell 10.30 algas ajalooline matš 27-aastase Martin Kleini ja 23-aastase Alfred Asikaineni vahel. Tollaste reeglite järgi pidi matš kestma tund aega, kuid kuna seis oli võrdne, jätkus see seni, kuni kummagi paremus oli selge.

Kell 18.30 olid kohtunikud tõeliselt vihased pikale veninud matši pärast ja keelasid võistlejaile puhkuse ja vee andmise seni, kuni võitja on selgunud.

Kell 21.51 kutsuti maadlejad žürii ette ja teatati, et 15 minutit lubatakse veel maadelda, pärast seda järgneb partermaadlus. Esimesena määrati parterisse Klein. Asikainen ei suutnud midagi ette võtta ja Klein rabeles välja. Siis oli soomlase kord parterisse minna. Eestlane võttis viimase jõu kokku, sai vastase võttesse, tõstis matilt lahti ja püüdis heita.

Sellest piisas võiduks. Kell 22.10 kuulutas kohtunik Martin Kleini võitjaks.

Järgmisel päeval pidi toimuma kullamatš, kuid Kleini ei lubatud kurnatuse pärast maadlusringi. Venemaal jäigi Stockholmi olümpiamängudelt kuld saamata.

Stockholmi olümpiamängudelt tõi ka teine Eesti sportlane medali. Kolmanda koha sai sõudja Hugo Maximilian Kuusik (ka Mart) (ka Kusik, Kusick) (8. XII 1885 Kuokkala – 24. VIII 1965 Battle Ground, Washingtoni osariik, USA More). Ta lõpetas Peterburis gümnaasiumi, õppis 1913–14 Oxfordi ülikoolis. Võistles ühepaadil 1912 Stockholmi OMil, esindas Venemaad, jagas koos kanadalase Everard Butleriga 3.–4. kohta. Ta oli eelvõistlused ülekaalukalt võitnud, kuid kaotas poolfinaalis hilisemale hõbemedali võitjale belglasele Polydore Veirmanile, sest tema oma paat purunes ja võistelda tuli võõra paadi ja aerudega. Rahvusvahelise Sõudeföderatsiooni andmebaas annab Mikhail Kusiku tulemuseks 4. koha, varasemad andmed mainivad 3.–4. koha jagamist. Tema kohajagamist selgitab asjaolu, et sõudmises võisteldi tollal paat paadi vastu ja poolfinaalide kaotajatele kolmanda koha sõitu kavas ei olnud.

Arvestades asjaolusid, peaksime pidama teda siiski medali vääriliseks.

14. juuli sündmused Eestis:

1783 – Balti provintside halduskorraldus muudetakse Venemaaga sarnaseks: Eesti- ja Liivimaa kubermang muudetakse asehaldurkondadeks, mille etteotsa määratakse asehaldur.

1856 – Aleksander II ja keisrinna Maria Aleksandrovna saabusid Haapsallu.

1900 – hakkas kehtima riigi viinamonopol. Selle tagajärjel hakati kinni panema paljusid mõisakõrtse.

1912 – maadleja Martin Klein tõi Stockholmi olümpiamängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

1917 – Toompeal toimus esimene Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) istung. Istungi asjaajamiskeel oli eesti keel. Istungi esimeheks valiti tööerakondlane Artur Vallner. Istungil esitasid Petserimaa eestlased (setud) palve, et Pihkva kubermangu Petseri, Lobotka, Pankjavitsa ja Irboska vald koos Petseri linnaga ühendada Eestimaaga.

1917 – mindi üle suveajale.

1928 – Tallinna saabus Madalmaade kuninganna Wilhelmina abikaasa prints Hendrik.

1940 – algasid Riigivolikogu valimised, esimesed nõukogulikud «valimised».

1955 – Otepää linnuse kaevamisel leiti Otepää püss.

1956 – jõusse läks uus riiklike pensionide seadus; see tõi kaasa pensionäride arvu suurenemise ja pensionimäärade tõusu.

1994 – AS Sylvester asutas Järvamaal Imavere külas ASi Imavere Saeveski.

1997 – Pakri poolsaarel algasid esimesed rahvusvahelised sõjaväeõppused Baltic Challenge, millest võtsid osa kaheksa riigi 2900 sõjaväelast; õppused kestsid 24. juulini

1998 – Eesti Ühispank ühendas endaga Tallinna Panga ja Hansapank ühendas endaga Eesti Hoiupanga.

2005 – Kodakondsus- ja migratsiooniamet väljastas kolmeaastasele tütarlapsele Eesti esimese uue kujundusega, Euroopa Liidu nõuetele vastava bordoopunaste kaantega passi.

2008 – Eestis hakkas kehtima ühtne öine alkoholimüügipiirang kell 22-10.

Ja maailmas:

1710 – Riia kapituleerus Vene vägedele.

1789 – Bastille’i vallutamine. Sellega algas Prantsuse revolutsioon.

1792 – Pariisis Marsi väljakul peeti vabariiklik tseremoonia, mille käigus püstitati Bastille’ ründamise käigus hukkunute mälestuseks Au püramiid.

1958 – Iraagis kukutati monarhia.

1969 – Jalgpallimatš kahe Lõuna-Ameerika riigi El Salvadori ja Hondurase vahel põhjustas nn saja tunni sõja (lõppes 18.07.69), hukkus ligi 3000 inimest.

1976 – Kanadas kaotati surmanuhtlus.

1994 – ÜRO Julgeolekunõukogu kutsus maailma üldsust appi 250 000 hirmunud hutu põgenikule, kes olid kogunenud Zaire’i piirilinna Gomasse.

1997 – ÜRO sõjatribunal mõistis 20 aastaks vangi etnilise puhastuse korraldamises süüdistatud Bosnia serblase Dušan Tadići.

2003 – Suri kuuba laulja ja kitarrist Compay Segundo, kes saavutas vanas eas rahvusvahelise kuulsuse Grammyga pärjatud plaadiga “Buena Vista Social Club”. Ta oli 95 aastane.

2005 – Pakistanis sai kolme rongi kokkupõrkes vähemalt 150 inimest surma ja umbes tuhat vigastada.

2006 – Troopiline torm Bilis surmas Hiina keskosas 482 inimest.

2015 – Kosmosesond New Horizons sooritas möödalennu Pluutost.

2016 – Prantsusmaal Nice`is kihutas terrorist veoautoga rahva sekka, kes tähistas Bastille vallutamise aastapäeva, hukkus 84 inimest, vigatatuid oli üle 300, rünnakus hukkus ka kaks Eesti kodanikku ja kaks said vigastada.

2021 – Paduvihmade tagajärjel Saksamaal, Belgias, Šveitsis, Luksemburgis ja Hollandis tekkinud üleujutustes hukkus 242 inimest, tegemist oli sajandi ohvriterohkeima üleujutusega – kahe päevaga sadas alla kahe kuu vihmakogus.

14. juulil on sündinud:

Kardinal Jules Mazarin, Prantsuse riigimees (1602-1661)

Gustav Klimt, austria maalikunstnik (1862-1918)

Isaac Bashevis Singer, poola-juudi kirjanik (1904-1991)

Gerald Ford, USA More ekspresident (1913-2006)

Ingmar Bergman, Rootsi filmimees (1918-2007)

Javier Solana, endine NATO peasekretär ja Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja (1942-)

Victoria, Rootsi kroonprintsess (1977-).