“Minu jaoks on ikka viis aastat, kui pool saaki on põllu peale jäänud. Nüüd on kolm aastat korralikult külm olnud ja nüüd siis üle hulga aja on ikka saaki,” sõnas Marjamaa talu peremees Tõnu Oks.
Kuigi tõsisema stardi saab vaarikahooaeg umbes nädala pärast, on põõsad marju täis. Marjamaal jagub saaki nii turule kui ka isekorjajatele. Marjakasvatajate liidu teatel ei tähenda isekorje alati rekordilist aastat. Selle taga võib olla hoopis tööjõupuudus. Marjadest aga põllul puudust ei ole.
“Vanemad põllud annavad vähem. Ma ei oska neid tonne lugeda, aga ikka tuleb,” ütles Oks.
Päris kõigil nii hästi siiski ei lähe. Marjakasvatajate liit hindab saagi tervikuna pigem keskmiseks. Saak sõltub sellest, kus taimed kasvavad. Ka Põlvamaal asuva Tasuja talu peremees tõdes, et talvepakane on nende vanematele istandustele oma jälje jätnud.
“Me paneme iga aasta potti uue vaarikataime, aga need, kellel on vanemad istandused, räägivad, et sel aastal on külm liiga teinud, et üks kolmandik on ikka saaki vähem tulemas,” ütles Tasuja talu peremees Toomas Lillo.
Eesti vaarika kilohind võib sel suvel kõikuda kümnest kuni kahekümne euroni.
“Kindlasti paneb selle vaarika kilohinna paika ka Poola vaarikas, et kas oleme samal tasemel või me oleme natukene kallimad,” lausus Lillo.
Marjakasvatajate liidu hinnangul on kodumaine vaarikas kvaliteetne. Kui kauaks värsket kraami aga põõsastele jagub, sõltub ilmast, sest püsiv soojus paneb kogu saagi korraga valmima ja teeb hooaja lühemaks.