Andmetes joonistus välja põlvkondlik lõhe. Kui täiskasvanute argijutus on kerge edumaa järsu kõlaga “jah”-il, siis noorte keelekasutuses valitseb pikemalt välja hääldatav “jaa”. Viimane moodustab kõigist kinnitava tähendusega lühivastustest 87 protsenti.
Täiskasvanute kõnepruugis allub nende kahe sõna valik rangele teadvustamata süsteemile. Inimesed rakendavad enamasti lühidalt kõlavat “jah”-i küsimusega nõustumiseks, et teemale kiirelt punkt panna. Häälduselt pikem “jaa” märgib aga üllatust või kahtlust ning annab vestluspartnerile märku ootusest juttu edasi arendada.
Noorte vestlustest sarnast loogikat ei leia. Nad puistavad oma kõnesse “jaa”-sid läbisegi, hoolimata sellest, kas olukord eeldab emotsionaalset reageeringut või lihtsat faktikinnitust. Samuti ei sõltu noorukite seas kinnitussõna valik sellest, kas käsil olevat teemat tahetakse lõpetada või edasi lahata.
Noortel olid jaa-vastused täiskasvanute normiga kooskõlas vaid 12 protsendil vaadeldud juhtudest. “Jah”-i kasutuses vastas noorte vestluspraktika täiskasvanute omale kuuel juhul üheksast. Samas ei tekitanud reeglite eiramine suhtlejates endis kordagi arusaamatusi. See kinnitab, et selles vanuserühmas on taoline keelepruuk loomulik.
Uurijate sõnul võib olla lahknevusel kaks põhjust. Üks võimalik selgitus peitub pragmaatiliste normide omandamise protsessis. Noored ei ole veel täielikult täiskasvanutele omaseid kahe vastuspartikli eristamise reegleid kinnistanud. Viimase kasuks räägib tõdemus, et “jah” pole noorte keelest täielikult kadunud.
Teine oletus osutab siiski eesti keele teisenemisele. Argijutus hakkavad lühivastuste funktsioonid ühtlustuma ning “jaa” võtab lühemalt kõlava “jah”-i ülesanded sujuvalt üle. Täpselt sama lihtsustumisprotsess toimub kirjalikes netivestlustes, kus näiteks varem uue info saamist tähistanud “ahah” on asendunud kiiremini trükitava “aa”-ga. Et teada saada, kumb teooria paika peab, plaanivad teadlased edaspidi vaadelda ka pisut vanemate noorte kõnepruuki.
Neist suulise keele arengutest kirjutavad autorid Emakeele Seltsi aastaraamatus.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.