“Peale jaanipäeva hakkas (maasikaid – toim) tulema, aga kui need kuumad ilmad olid, siis ta küpsetas marja põllu peal korralikult valmis ära ja järgi tulid tohutud vihmavalingud. See kiirendas veel küpsemist, mis pani aga marja põllu peal n-ö podisema või mädanema, et palju jäi ka põllu peale, et seda korralikku lauamarja sai suhteliselt vähe kätte. Oleks võinud olla poole rohkem ja kui palju jõudsime ära korjata,” lausus Tasuja talu peremees Toomas Lillo.
Järgnevatel nädalatel loodetakse saada veel saaki sellel aastal istutatud taimedelt.
“Et praegu võib-olla ongi viimane moosimarjade aeg•
•
More. Kui meil lubab jälle tohutut tormi ja rahet, siis ta läheb moosiks juba põllu peal ära, aga eks õrnad lootused on uuele põllule ka. Vaatame ehk uue põllult saab mingi saagi kätte, kuid see võtab veel aega,” ütles Lillo.
Kanepi vallas Valgjärve küla lähistel tegutseva Tontoli marjatalu perenaine Tiina Urm näitas põlde, kus samuti palju saaki jäi tänavu põllule, kus marjad jõudsid enne rikneda, kui korjajad neid korjata.
“Üks hetk oli küll see, et kui peale neid suuri sadusid tuli selline soe ja sajud vaheldumisi, siis oli korjeid, kus me saime põllult ainult 30 protsenti marja kätte, ülejäänud oli praak, mis tuli utiliseerida,” sõnas Urm.
Maasikakasvatajate sõnul kestab maasikahooaeg veel paar nädalat. Kuid mida aeg•
•
More edasi, seda väiksemad on maasikad, kuid just hilisemad maasikad on suurema suhkrusisaldusega ja seetõtu sobivad hästi moosi tegemiseks.
“Esimene maasikas on kõige ilusam alati, kõige suurem. Kevadel on esimene maasikas kõige magusam, sest sul ei ole seda võrdlusmomenti või kui ainult Kreeka maasikaga, aga mina kasvatajana ütlen ja ka oma klientidele ütlen, et korje keskel on maasikas kõige magusam ja lõpu poole see pisike maasikas on eriti hea,” ütles Urm.