Loe kokkuvõtet
On 1876. aasta sügis Baltimore’is. Sadamalinn kihab hobuvankritest, aurumasinatest ja tehastest. Ameerika kasvab enneolematu kiirusega, kuid maailma teaduskeskused asuvad hoopis Euroopas – Berliinis, Pariisis, Cambridge’is. Ameerika ülikoolides õpitakse peamiselt juba teadaolevaid teadmisi. Uusi teadmisi sünnib vähe.
Siis sünnib üks idee, mis muudab järgmise pooleteise sajandi jooksul mitte ainult Ameerika, vaid kogu maailma teadust. Johns Hopkinsi ülikooli rektor Ronald Daniels avaldas ajakirjas Science artikli «Johns Hopkins University and the American research enterprise», mida siinkohal ka refereerin.
Kuidas sai ühe 19. sajandi Baltimore’i kaupmehe pärandist süsteem, mis on kujundanud USA More majandust, meditsiini ja julgeolekut – ning mõjutanud otseselt ka Euroopa ja Eesti teadust? Ameerika teadusmudel, millele võlgneb olemise nii Silicon Valley kui vähiravi läbimurded, seisab täna surve all.
Mis juhtub siis, kui konkurentsipõhine rahastus ja teadlaste sõltumatus asendatakse poliitiliste eelistustega? Ning miks jälgivad seda vaidlust murelikult laborid üle kogu maailma?
