Lakoonilise sisekujudusega ruumides polnud palju muutunud, isegi toolid-lauad olid minumeelest samad. Rahvast oli selles päevases söögikohas (avatud kuni 15.30) lõunasel ajal piisavalt, menüü lühike ja arusaadav, letitagune proua mõnusa suhtlemisega ja kogu protesess sujus kiirelt ning veatult, sealhulgas täpsustus selle kohta, et supp ennem ja praad hiljem.