Laupäev, juuli 11, 2026

Loodus, Teadus

Üllatav leid Soomes: 12-aastane tüdruk avastas koduaiast Euroopas pea tundmatu liblikaliigi

Noor loodushuviline märkas suvemaja juures ebatavalisi ööliblikaid. Nende määramine osutus keeruliseks, kuid lõpptulemus pakkus teadlastele tõelise sensatsiooni. Selgus, et tegemist võib olla liigiga Cuprina fuscella, mida Euroopas teati olevat seni vaid ühes riigis.
Edela-Soomes Bromarvis tehti erakordne avastus, kui leiti Soomele uus ja teaduse jaoks ootamatu liblikaliik. Tõenäoliselt on tegu liigiga Cuprina fuscella, mida on Euroopas varem kohatud vaid ühes riigis. Leid on sensatsiooniline, kuna liik kuulub alamsugukonda, mida pole kunagi varem täheldatud ei Soomes ega üheski teises Põhja-Euroopa riigis.

Haruldase leiu tegi loodushuviline 12-aastane Sara Mutanen 4. juulil 2026. aastal. Ta märkas suvemaja seina ääres kasvavatel lopsakatel sõnajalgadel askeldamas väikeseid tumedaid ööliblikaid. Vanemate abiga edastati info putukateadlasele ja Oulu ülikooli ökoloogia ning geneetika uurimisrühma professorile Marko Mutasele. Tänu temale sai selgeks, et tegemist on erakordselt raskesti määratava avastusega.

Professor Mutanen jagas liblikatest pilte rahvusvahelises erialaringkonnas, kuid esialgsed pakkumised osutusid valeks ning keegi ei suutnud liiki kindlalt tuvastada. Lahendus saabus lõpuks Soome Loodusloomuuseumist, kus vanemteadur Lauri Kaila tegi kindlaks, et leitud isendid kuuluvad keerukoilaste sugukonna alamsugukonda, mille esindajaid pole kunagi varem Soome läheduses kohatud.

Täpsem uurimine viitas, et tegemist on liigiga Cuprina fuscella. See liik on teadusele kirjeldatud Kaug-Idast ning Euroopas on seda seni leitud vaid Austriast.

«Liblikaharrastusel on Soomes pikad traditsioonid, huvilisi on sadu ja meie liigistik on erakordselt hästi tuntud. Sellegipoolest võib endiselt teha täiesti ootamatuid avastusi,» sõnas professor Mutanen. Ta lisas, et tegemist pole vaid Soome jaoks uue liigiga, vaid ka uue perekonna ja alamsugukonnaga. «On lausa sensatsiooniline, et terava silmaga 12-aastane teeb nii olulise tähelepaneku,» kiitis Marko Mutanen, kes on ühtlasi Sara ristiisa.

Leid on oluline ka laiemalt. Professor Mutanen osaleb üleeuroopalises suurprojektis «Psyche», mille eesmärk on kaardistada kõigi ligikaudu 11 000 Euroopa liblikaliigi täielik genoom. «Cuprina fuscella kui oma alamsugukonna ainus esindaja Euroopas on sellele uurimisprojektile kulla väärtusega täiendus,» selgitas Mutanen.

Tõenäoliselt levinud ka mujal

Avastuspaigas Bromarvis on liigil juba väljakujunenud elujõuline populatsioon – praeguseks on sealt leitud paarkümmend isendit. Kuigi liigi eluviisid on veel osaliselt teadmata, on Kaug-Idas täheldatud, et selle röövikud toituvad pärlsõnajalgade eospesadest.

Pärlsõnajalg on laanesõnajala lähedane sugulane. Ka Bromarvi leiukohast on juba avastatud söömisjälgi ja röövikute tehtud võrgendtorusid laanesõnajala eospesadelt, mis kinnitab sarnast eluviisi ka Soomes.

Kõik märgid viitavad, et liik on piirkonnas elanud juba pikemat aega. «On väga tõenäoline, et teda esineb mujalgi Soomes, kuid ta on jäänud märkamata, kuna on väike ja varjatud eluviisiga,» hindas putukateadlane Mutanen.

Allikad: Oulu ülikool ja Yle.fi

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga