Surju on küla Pärnumaal Saarde vallas.[4]
2025. aasta 31. detsembri seisuga elas Surju külas rahvastikuregistri andmetel 237 inimest.[5]
_endine_töölistemaja.jpg)
_park.jpg)
Asend
Surju paikneb Saarde valla lääneosas endise Surju valla keskuses. Küla asub Reiu jõe keskjooksul Uulu–Valga maantee ääres.[6]
Surju lähikonda jäävad Metsaääre, Jaamaküla, Ilvese, Rabaküla, Ristiküla ja Kõveri küla. Saarde vald asub Pärnumaa kaguosas ning valla keskus on Kilingi-Nõmme.[7]
Enne 2017. aasta haldusreformi oli Surju Surju valla halduskeskus. 2017. aastal ühinesid senised Saarde ja Surju vald ning moodustus praegune Saarde vald.[7]
Nimi ja kujunemine
Surjut on esmamainitud 1544. aastal nimekujudega Sorge ja Surge. 1601. aastal on mainitud Surju mõisat nimekujuga Suria. Saksakeelne nimekuju oli Surry; 1839. aastal esinesid nimekujud Surrie ja Post Surrie, mis viitavad mõisale ja postijaamale.[8]
Andrus Saareste on Surju nime seostanud jõenimega: tema andmetel olevat Reiu jõge, mille kaldal Surju paikneb, ülemjooksul kutsutud Suurjõeks.[8]
Surju mõis rajati 16. sajandil või teistel andmetel 16. ja 17. sajandi vahetuse paiku ning on nime saanud varasema küla järgi. 1819. aastast moodustas Surju mõis Uulu mõisaga ühise valduse.[8]
1920. aastatest oli Surju asundus. Selle kõrval eksisteeris 1970. aastatel ka Surju küla; asundus ja küla liideti 1977. aastal üheks külaks.[8]
Surju kujunes endise Surju valla tähtsaimaks asulaks. Surju valla arengukava järgi oli valla asustus koondunud valdavalt kitsa ribana piki Uulu–Valga maanteed ja Reiu jõge ning Surju küla oli valla administratiivne ja kultuurielu keskus.[9]
Rahvastik
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Surjus 327 inimest.[6]
Surju valla arengukava järgi oli Surju küla elanike arv 2007. aastal 323, 2008. aastal 310, 2009. aastal 301, 2010. aastal 303, 2011. aastal 297, 2012. aastal 284, 2013. aastal 280 ja 2014. aastal 268. Samal ajal oli Surju küla endise Surju valla suurim asula: 2014. aastal elas seal 27,7% valla rahvastikust.[9]
Saarde valla arengukava 2026–2035 järgi elas Surju külas 2018. aastal 262 ja 2025. aastal 242 inimest.[10] Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 237 elanikku.[5]
| Aasta | Elanikke | Allikas |
|---|---|---|
| 2000 | 327 | Rahvaloendus[6] |
| 2007 | 323 | Surju valla andmed[9] |
| 2008 | 310 | Surju valla andmed[9] |
| 2009 | 301 | Surju valla andmed[9] |
| 2010 | 303 | Surju valla andmed[9] |
| 2011 | 297 | Surju valla andmed[9] |
| 2012 | 284 | Surju valla andmed[9] |
| 2013 | 280 | Surju valla andmed[9] |
| 2014 | 268 | Surju valla andmed[9] |
| 2018 | 262 | Saarde valla arengukava[10] |
| 2025 | 242 | Saarde valla arengukava[10] |
| 31.12.2025 | 237 | Rahvastikuregister[5] |
Haldusajalugu
Ajalooliselt kuulus Surju piirkond Pärnu kihelkonda. Surju valla arengukava järgi kuulus Surju piirkond, st praegused Metsaääre, Rabaküla, Ilvese, Surju ja Jaamaküla, kuni 1939. aastani Uulu valda ning alates 1939. aastast Tahkuranna valda. Endise Surju valla territoorium kujunes välja 1966. aastaks.[9]
Surju valla omavalitsuslik staatus kinnitati 12. detsembril 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega. Vald eksisteeris iseseisva kohaliku omavalitsusena kuni 2017. aasta haldusreformini, kui Surju vald liideti Saarde vallaga.[9][7]
Surju mõis
Surju mõis oli Uulu mõisaga seotud kõrvalmõis või iseseisev mõisakeskus, mille saksakeelne nimi oli Surry. Mõis rajati varasema Surju küla kohale ning selle järgi said nime hilisem asundus ja küla.[8]
Endised mõisahooned ja mõisapark on kohalikud ajaloolised vaatamisväärsused. Mõisa pargi ala on kaitse all Surju mõisa pargina.[11]
Loodus
Surju paikneb Pärnu madalikul, mida iseloomustavad tasased metsased alad, sood ja rabad. Endist Surju valda läbis Reiu jõgi koos lisajõgedega; vallakeskuses olid paisjärv ja vana mõisapark.[9]
Surju mõisa park on kaitsealune park. EELISe andmetel on Surju mõisa pargi pindala 5,1 hektarit ning pargi kaitseala kannab keskkonnaregistri koodi KLO1200058.[11]
Haridus, kultuur ja teenused
Surjus tegutseb Surju Kool, mille koosseisus on põhikool ja lasteaed. Alates 1. septembrist 2020 tegutsevad Surju põhikool ja Surju lasteaed ühe asutusena.[12]
Külas asub Surju raamatukogu, mis paikneb Surju teeninduskeskuse hoone esimesel korrusel.[13] Surjus asub hooldekodu Videvik, mis osutab üldhooldusteenust eelisjärjekorras Saarde valla elanikele.[14]
Eesti Entsüklopeedia andmetel olid Surjus 2000. aastate alguses põhikool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, tervisekeskus, hooldekodu, apteek ja postkontor.[6]
Tuntud inimesi
Surjus on sündinud endine rahandusminister Mart Opmann.
Vaata ka
Viited
- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet. Vaadatud 26.08.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ "Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3". TEHIK. 1. juuni 2025. Vaadatud 6. juuni 2026.
- 1 2 3 "Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025" (PDF). Siseministeerium. 31. detsember 2025. Vaadatud 6. juuni 2026.
- 1 2 3 4 "Surju". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 6. juuni 2026.[alaline kõdulink]
- 1 2 3 "Tutvustus ja asukoht". Saarde vald. Vaadatud 6. juuni 2026.
- 1 2 3 4 5
- artikkel "Surju" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk Surju.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 "Surju valla arengukava aastateks 2015–2022" (PDF). Riigi Teataja. 2015. Vaadatud 6. juuni 2026.
- 1 2 3 "Saarde valla arengukava 2026–2035" (PDF). Riigi Teataja. 2025. Vaadatud 6. juuni 2026.
- 1 2 "Surju mõisa park". EELIS. Vaadatud 6. juuni 2026.
- ↑ "Lasteaiad". Saarde vald. Vaadatud 6. juuni 2026.
- ↑ "Surju Raamatukogu". Surju Raamatukogu. Vaadatud 6. juuni 2026.
- ↑ "Surju hooldekodu Videvik". Surju Hooldekodu Videvik. Vaadatud 6. juuni 2026.
Välislingid
- Surju Eesti kohanimeraamatus
- Surju Eesti Entsüklopeedias
- Surju mõisa park EELISes
- Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025
- Surju valla arengukava aastateks 2015–2022
- Saarde valla arengukava 2026–2035
Saarde valla asulad | ||
|---|---|---|
| Linn |  | |
| Alevik | ||
| Külad | ||
Related Posts
