TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

Lissabon (portugali keeles: Lisboa) on Portugali pealinn ja rahvaarvult suurim linn. 2025. aasta hinnangul elas linna halduspiirides 658 236 inimest ning suurlinnapiirkonnas 3 353 000 elanikku. Linn asub Pürenee poolsaare lääneosas Atlandi ookeani rannikul, Tejo jõe suudmes. Selle suurlinnapiirkonna lääneosa ehk Portugali Riviera hõlmab Mandri-Euroopa kõige läänepoolsemat punkti – Cabo da Rocat.

Lissabon on üks maailma vanimaid linnu ning Ateena järel Euroopa vanuselt teine pealinn. See eksisteeris juba sajandeid enne paljude teiste tänapäevaste Euroopa pealinnade rajamist. Esmalt asustasid piirkonna eelkelti hõimud, hiljem rajasid ja arendasid linna foiniiklased. Julius Caesar andis linnale munitsiipiumi staatuse ning nimetas selle Felicitas Julia Olisipoks. Pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist valitsesid linna alates 5. sajandist mitmed germaani hõimud, eelkõige läänegoodid. 8. sajandil vallutasid selle maurid. 1147. aastal vallutas linna Afonso I ning 1255. aastal sai Lissabonist Portugali pealinn, asendades selles rollis Coimbra. Sellest ajast alates on Lissabon olnud riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus.

Portugali poliitilise keskusena paiknevad Lissabonis valitsus, Vabariigi Assamblee (parlament), Ülemkohus, relvajõudude staap ning riigipea residents. Linn on ka Portugali diplomaatia keskus – seal resideerivad 86 riigi suursaadikud ning esindatud on ka Taiwan ja Palestiina. Lissabon on Pürenee poolsaare suuruselt kolmas suurlinnapiirkond Madridi ja Barcelona järel ning see on üks Euroopa Liidu kümnest kõige rahvarohkemast linnastust. Piirkonnas elab ligikaudu 28% Portugali elanikkonnast.

Ajalugu

Lissabon on üks maailma vanimaid linnu ja Euroopa vanimalt teine pealinn ( Ateena järel ). Portugali pealinnaks sai 1255. aastal.

Antiikajal oli linna asukohas kreeklaste asundus. 205 eKr rajati sinna roomlaste linn Olisipo. 48 eKr sai Felicitas Julia (Julius Caesari järgi) nime all linnaõigused ja linnast sai Lusitaania provintsi keskus. 719. aastal vallutasid linna maurid. 1147. aastal vallutasid kristlased linna tagasi.

1256. aastal kolis kuningas Alfons III oma residentsi Coimbrast Lissaboni.

Portugali vanim ülikool asutati aastal 1290. ^[3]

9. sajandil valmis 2277 m pikkune São Jorge rippsild Tejol. 16. sajandil Belémi kindlus.^[3]

16. sajandi alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn.

1. novembril 1755 tabas linna tugev maavärin (hinnanguliselt 8,7–9,0 magnituudi), mis hävitas 2/3 linnast ja nõudis kuni 60 000 ohvrit.

1959. aastal avati linnas metroo.

Sport

Linna spordiklubid SL Benfica ja Lissaboni Sporting on tuntud oma jalgpalliklubi poolest.

Majandus

Lissaboni piirkond on Portugali üks jõukamaid. See produtseerib 45% Portugali SKP-st. 2007. aastal oli SKP ühe elaniku kohta Lissabonis 26 100 eurot.^[4]