“Viis koormat kulub meil, et toota üks konteineritäis kütust. See on pooleteise suure farmi päevatoodang, mis vastab meie ühele konteinerile,” sõnas Tahula biogaasijaama juhataja Lauri Jasmin.
Tehasest viiakse lehmade sõnnikust toodetud suru-biometaan omakorda konteineritega laeva ja neid on laeval korraga kolm.
“Selles suhtes on see süsteem kindlasti unikaalne, et tal on kaks komplekti konteinereid ehk siis kuus konteinerit on kokku. Kolm on kogu aeg•
•
More laeva peal ja kolm saab saata ükskõik millisesse Eesti biogaasijaama tankimisele,” ütles projektijuht Rando Varblane.
Ühe gaasikonteineriga saab olenevalt kiirusest sõita 300-500 meremiili.
“Ma julgen öelda, et see on maailmas täiesti ainulaadne 99-protsendise tõenäosusega. Eesti insenerid on projekteerinud laeva, Eesti firmad on töötanud välja kütusesüsteemi, mis on ülikeeruline, kui vaadata palju masinaruumis on torusid. See tähendab küll, et see laev kasutab sisepõlemismootorit, aga sisse ei lähe mitte diisel, vaid metaan ja veel biometaan. Ma küll loodan, et see ei jää ainukeseks ja Eestis tulebki teha innovatsiooni. Meie konkurentsivõime Eestis on ammu kadunud, et me teeme lihtsalt odavaid asju,” ütles Baltic Workboatsi laevatehase juhatuse esimees Margus Vanaselja.
“Ütleme nii, et laevajuhile ei oma suurt tähtsust, mis kütusega laev liigub. Peaasi, et jõudu on,” lausus töölaeva kapten Ernst Siniorg, lisades, et fossiilkütusega laevaga ei ole uuel laeval mingit vahet.
“Praegusel hetkel näeme küll, et meie lehmad on tublid ja suudavad ilusti mööda meresid purjetada!” ütles Jasmin.