“Isegi tehniline järelevalveamet, kes meie raudteetaristu eest hoolt kannab ja küsib makse, tegi selle projekti õnnestumise jaoks raudtee kasutamise eest soodsamad maksud, et saaks seda aherainet vedada kaugemale,” lausus Enefit Industry aheraine rakenduste arendusjuht Vesta Kõpp.
“Meie aastane killustiku tootmise maht viimased viis aastat on olnud keskmiselt 400 000 tonni aastas. Kui me nüüd viime ühes aastas 400 000 tonni Rail Balticu projekti jaoks Pärnusse, siis see põhimõtteliselt kahekordistas meie killustiku tootmise mahu,” lisas Kõpp.
Rail Baltic Estonia juhatuse liige Lauri Ulm ütles, et põlevkivitööstuse killustiku suurim pluss on selle kättesaadavus.
“Me kasutame ära materjali, mis muidu meil Ida-Virumaal seisab. See on ringmajanduse mõttes üks paremaid viise, kuidas taaskasutada materjali, mida meil mujal ei ole vaja. Oluline on see sellistes mahukates infrastruktuuriprojektides, kus karjäärimaterjal ei sõltu ainult hinnast, vaid ta sõltub ka sellest, et kuidas on kättesaadavus,” lausus Ulm.
Millal aga mööda Rail Balticut üle Eesti piiri sõita saab, on endiselt lahtine.
“Eesti on võtnud kohustuse 2030. aasta lõpuks oma osa valmis ehitada. Ja praegu me näeme seda, et oleme võimelised seda tegema. Kas ja mida Läti teeb, seda me peame ootama. Praegu Läti ametlikult hoiab endiselt 2030. aasta tähtaega,” selgitas Ulm.