“Soov riigieelarvet kärpida tekkis peaministril pärast seda, kui Eesti Pank, IMF, OECD jt Eesti riigirahanduse halvale olukorrale kriitiliselt tähelepanu juhtisid. Päeval, kui kutsusin kokku erakondade esimehed, et ühiselt lahenduse eesmärgis kokku leppida, teatas Reformierakonna juhatus (millest rahaminister Ligi ei teadnud midagi), et igal aastal vähendavad nad riigieelarve puudujääki 0,5 protsenti SKPst (ca 225 miljonit eurot). Paaniline vajadus kokkuhoiuks tekkis aga valitsusliidu viimasest riigieelarve otsusest, millega vähendati riigieelarve tulusid ca 800 miljonit eurot (maksuküüru kaotamine ja julgeolekumaksu tagasipööramine),” märkis Läänemets.
Läänemets sõnas, et selle tagajärjel suurenes kõrgepalgaliste sissetulek ning riigi jooksvaid kulusid oli vaja laenuga katma hakata.
“Michal on nüüd enda loodud lõksus. Riigieelarve tulude vähendamine ja eelarve korda tegemine ei ole võrdusmärgiga tegevused,” ütles Läänemets.
Läänemets rõhutas, et maksuraha riigieelarvest ei kao kuhugi suvaliselt, vaid selle eest saab ühiskond midagi vastu. “Kui riigieelarvet vaadata ainult kuluna, siis on lihtne kärpimisest rääkida. Riigieelarve on aga investeeringud taristusse, mis toetab ettevõtete tegevust, investeeringud inimvarasse, mis on kogu majanduskasvu vundament, investeeringud turvalisusesse, ilma milleta kaob kiirelt meie atraktiivsus elu- ja investeerimiskohana,” lausus Läänemets.
“Kärpimise paradoks seisneb selles, et suur osa ühiskonnast jääb millestki ilma. Riik ei investeerib meie lastesse, turvalisusesse või majandussvõimalustesse vähem. Maailma konkurentsivõimeliseimaid majandusi iseloomustab suur investeerimine oma ühiskonda sh inimvarasse, seda võimaldab nende progressiivne maksupoliitika,” lisas ta.
Läänemetsa sõnul toob Reformierakond toob julgeoleku partei reitingu ohvriks
Läänemets tõi välja, et täiesti arusaamatul põhjusel räägitakse siseturvalisuse kärpimisest. “Politsei- ja piirivalveamet on läbi aegade kõige rohkem kärbitud asutus terves Eestis. Paari kümnendiga on siseministeeriumi valitsemisala kärbitud 20 protsenti, rohkem kui 2000 töötaja võrra. Paar aastat tagasi pidas Vene saatkonna ees korda kriminaaluurija, sest patrullpolitseinikke lihtsalt oli nii vähe ja ilmselt on see nii ka praegu, sest ametikohti juurde ei ole tekkinud,” ütles Läänemets.
Läänemets meenutas, et kui ta omal ajal siseministriks läks, siis päästeametist olid koondatud pea kõik inimesed, kes oleks elanikkonnakaitsega pidanud tegelema.
“Elanikkonnakaitse võimekus on taasloodud mitte uuest rahaeraldusest, vaid ennetustöö arvelt,” osutas ta.
Läänemetsa sõnul on Eesti üks Euroopa turvalisemaid riike ning see on oluliselt suurem majanduslik konkurentsieelis kui kunagi oli ühetaoline ettevõtte tulumaks.
“Väheturvalisest riigist lahkuks eelkõige helgemad pead ja jõukamad inimesed, tuleks vähem talente, investeeringutest rääkimata. Samuti on kõrge turvatunne midagi, mis hoiab usaldust riigi vastu- vähem korruptsiooni, vähem pettumust, rohkem õigluse tunnet,” lausus Läänemets.
Läänemets rõhutas, et olukorras, kus pool läänemaailma julgeolekuteenistustest räägib Venemaa hübriidtegevuse suurenemisest Baltikumi suunas tahab Reformierakond kärpida Eesti vastupanuvõimet.
“See tõestab vaid üht – valitsusele antavaid julgeolekuülevaated ei suuda reformierakondlaste silmis konkureerida nende madala partei reitinguga. See on päris suur probleem,” sõnas Läänemets.
“Eelarvedebatis on täna täiesti puudu vaade riigi investeeringutest ühiskonda. Kahetsusväärselt nähakse meie turvalisust, inimvara arendamist, kliima- ja keskkonnaküsimusi, perede turvatunnet, sünde, vananemist vaid kuluna, kust saab kokku hoida. Selline ühekülgne vaade kompleksküsimustele teeb meid vaesemaks ja nõrgemaks,” lõpetas Läänemets.