Ajakirjas Nature ilmunud uuring tugines enam kui 4000 rahvastikupõhisele uuringule ning 232 miljoni inimese mõõdetud pikkuse ja kehakaalu andmetele 200 riigis ja territooriumil aastatel 1980–2024.
Teadlaste hinnangul aeglustus laste ja noorte rasvumise leviku kasv paljudes jõukamates riikides juba 1990. aastatel ning jäi püsima enamasti 2000. aastate keskpaigaks. Täiskasvanute seas toimus sarnane muutus ligikaudu kümme aastat hiljem.
Seejuures saavutati platoo väga erineval rasvumise tasemel. Näiteks Jaapanis, Prantsusmaal, Taanis ja Hollandis jäi rasvumise levimus laste ja noorte seas pidurdumise ajaks kolme kuni kuue protsendi juurde. Kuveidis, Ameerika Ühendriikides ja Uus-Meremaal jõudis kasv pidurdumiseni alles siis, kui rasvumisega oli juba 19–25 protsenti poistest.
Eesti laste kohta on andmeid vähe
Eesti laste ja noorte kohta ulatuvad rahvusvahelises uuringus kasutatud mõõtmisandmed tagasi vaid 2016. aastani. Seetõttu ei saa veel öelda, kas ka Eestis on laste rasvumise kasv pidurdunud.
Küll aga näitavad kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) enesehinnangulised andmed, et liigse kehakaalu levimus on märgatavalt kasvanud. Kui 2001/2002. õppeaastal oli 11–15-aastastest õpilastest ülekaalu või rasvumisega keskmiselt seitse protsenti, siis 2021/2022. õppeaastal juba 20 protsenti.
Täiskasvanute puhul paigutab Nature’is avaldatud uuring Eesti koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega nende riikide hulka, kus rasvumise leviku kasv on aeglustunud või jõudnud platoole. Rahvusvahelises võrdluses on see pigem soodne, kuid liigse kehakaalu levimus on endiselt suur.
Tervise Arengu Instituudi juhtivteaduri Eha Nurga sõnul ei kirjelda üksnes levimuse tase olukorda piisavalt hästi. “Sama levimuse juures võib ühes riigis rasvumisega inimeste osakaalu suurenemine peatuda, teises aga kiiresti halveneda. Seetõttu annab muutuste kiiruse jälgimine rahvatervishoiule praktilisema vaate kui üksnes rasvumise levimuse hindamine konkreetsel aastal,” lausus ta.
Nurga sõnul annavad laste ja noorte näitajad sageli varase märgi sellest, mis hakkab hiljem toimuma täiskasvanute seas. “Paljudes jõukamates riikides hakkas rasvumisega laste ja noorte osakaalu kasv aeglustuma varem kui täiskasvanutel. See aitab mõista, kas rahvastiku liigse kehakaalu trendid liiguvad halvenemise või paranemise suunas,” sõnas Nurk.
Samas rõhutab ta, et platoole jõudmine ei tähenda probleemi kadumist. “Isegi kui rasvumise levimuse suurenemine peatub, tähendab jätkuvalt kõrge rasvumise levimus rahvatervishoiule ja tervisekassale väga suurt pikaajalist koormust,” rääkis ta.
Eesti meestel algab kaalutõus varakult
TAI aastaraamatu 2026 andmetel ületab Eesti meeste keskmine kehamassiindeks (KMI) normaalkaalu piiri juba 20–24-aastaselt. Naistel jõuab keskmine KMI samale tasemele vanuses 35–44 aastat ning suurem tõus algab alates 45. eluaastast.
Pikkusele vastava normaalkaalu ülempiiriga võrreldes on 16–64-aastastel Eesti meestel keskmiselt 6,2 ning naistel 2,2 liigset kilogrammi.
Sama riik, erinevad põlvkonnad
Liigse kehakaalu kujunemist mõjutab lisaks tervisekäitumisele ka kasvukeskkond. Seda kinnitab ajakirjas Nutrition, Metabolism and Cardiovascular Diseases avaldatud Eesti pikiuuring, milles võrreldi kahte sünnikohorti. Vanemasse kohorti kuulusid aastatel 1982–1983 sündinud ning nooremasse aastatel 1988–1989 sündinud inimesed.
Ülekaalu ja rasvumise levimus suurenes vanusega mõlemas kohordis, kuid muutuste tempo erines. Vanemas kohordis olid näitajad noores eas küll mõnevõrra madalamad, eriti naistel, kuid 15.–25. eluaasta jooksul kasvasid need kiiremini kui nooremas kohordis.
Kõige enam suurenes mõlemas soos taljeümbermõõt ning selle suhted pikkuse ja puusaümbermõõduga. Meestel kasvasid kiiremini ka kehakaal, KMI ja puusaümbermõõt. Põlvkondade vahel ilmnesid erinevused ka toitumises. Vanem kohort tarbis rohkem energiat ja süsivesikuid ning vähem valke kui noorem kohort.
TAI krooniliste haiguste osakonna teaduri Diva Eensoo sõnul võib seda osaliselt seletada erineva kasvukeskkonnaga.
“Vanem kohort, kes sündis 1980. aastate alguses, puutus lapsepõlves ja noorukieas kokku rohkemate psühholoogiliste väljakutsetega ning pikema aja jooksul kui noorem kohort. Majanduslik ebastabiilsus, Nõukogude Liidu lagunemisega seotud sõjahirm ja turumajandusele üleminek võisid soodustada energia- ja süsivesikuterikkama toidu eelistamist, mis võib peegeldada toidu kasutamist stressi reguleerimise vahendina. Noorema kohordi suurem valgutarbimine võib aga peegeldada lihatoodete paremat kättesaadavust nende toitumisharjumuste kujunemise ajal,” ütles ta.
Liigsel kehakaalul on suur mõju rahvatervisele
Liigne kehakaal suurendab muu hulgas teise tüübi diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste ja mitme vähivormi riski. TAI hinnangul seostus liigne kehakaal Eestis 2023. aastal 11,2 protsendi tervisekaotusega ehk ligikaudu 55 700 kaotatud eluaastaga ning 15,4 protsendi kõigist surmajuhtudest.
Lisaks kaasneb liigse kehakaaluga seotud haigustega hinnanguliselt ligi 250 000 haigusjuhtu aastas. Nende ravikulu ületab 100 miljonit eurot ning kogu ühiskondlik kulu võib ulatuda enam kui 1,2 miljardi euroni.
Uuringute põhjal järeldavad teadlased, et rasvumine peegeldab pikaajalisi muutusi ühiskonnas, kasvukeskkonnas ja tervisekäitumises. Seetõttu on rahvatervise seisukohalt oluline märgata muutusi võimalikult vara ning kujundada keskkond, mis toetab laste ja noorte tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi.
Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavune fookusteema käsitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu seas andmeid ka oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise, tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta. Aastaraamat on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.