
Loe kokkuvõtet
Siiamaani on teadlased arvanud, et aju on seda suurem, mida sotsiaalsem on liik. Imetajate puhul see justkui kehtiks. Ometi tõestab üks üllatavalt arenenud loomade klass, et aju suurus ei saa ainult sotsiaalsusest oleneda.
Miks on üksildase, lühikese elueaga ja vahel lausa kannibalistliku kaheksajala aju võrreldav meie omaga? Värske uuring seab kahtluse alla aastakümneid püsinud arusaama, et suur aju tekib eelkõige keerukate sotsiaalsete suhete haldamiseks.
Teadlased vaatasid lähemalt peajalgseid, kelle maailm on rohkem täis koopaid, kive ja jahivõtteid kui karjasuhteid. Nende leiud viitavad, et otsustav roll võib olla hoopis keskkonnal – ja see võib muuta meie arusaama intelligentsuse evolutsioonist.
