Rääkides eelmise nädala sündmustest Ukrainas, ütles Kiviselg, et peamine surve lahinguväljal püsis endiselt Donetski oblastis Kostjantõnivka, Lõmani ja Pokrovski suundadel.
“Kuigi Vene Föderatsioon on lahingulist aktiivsust veelgi tõstnud, jõudes ca 270 lahingukontaktini ööpäevas, ei ole Vene pool saavutanud märkimisväärset edu rindel,” sõnas Kiviselg.
Kiviselg rääkis, et Venemaa on maismaarünnakute toetuseks kasutanud ööpäevas umbes 8500 kuni 10 000 taktikalist mehitamata ründesüsteemi – droonidega on tehtud 3000 rünnakut erinevate sihtmärkide vastu. Ja droonirünnakut on toetatud ca 90 taktikalise lahingulennuga ööpäevas. Nende lendude jooksul on keskmiselt 280 planeerivat pommi visatud statsionaarsete sihtmärkide vastu Ukrainas.
Venemaa terrorikampaania
Kiviselg ütles, et vastupidiselt Vene presidendi Putini öeldule suurest edust rindel, näiteks Kostjantõnivka vallutamisest, ei ole Vene poolel tegelikult rindel mingit märkimisväärset edu ette näidata. Ta lisas, et lahingu ebaedu ja frustratsiooni väljendusena on Venemaa läbi viinud mitmeid kaugmaa terrorikampaania rünnakuid.
Nende rünnakute puhul on tema sõnul Ukrainal olnud probleeme ballistiliste rakettide tõrjumisega.
“Ukraina Patriot-moona puudus just nende ballistiliste rünnete tõrjumisel on andnud Venemaale võimaluse ballistiliste rakettidega rünnakuid statistiliselt vähendada. Kui juunis kasutasid venelased keskmiselt 40 ballistilist raketti rünnaku jooksul, siis juuli alguses me näeme, et nende rakettide arv on vähenenud ca ühe kolmandiku võrra ehk rünnatakse umbes 30 ringis. Tõenäoliselt hindavad venelased, et väiksema arvu rakettidega suudavad nad saavutada sama efekti, milleks nad pidid varem rohkem rakette kasutama,” rääkis Kiviselg.
Ukraina on kasvatanud kauglöökide sihtmärke ja ulatust
Ukraina on Kiviselja sõnul aga oluliselt kasvatanud kauglöökide sihtmärkide arvu ja ulatust.
“Selle võib jagada kaheks suuremaks kampaaniaks: esiteks Krimmi poolsaare isoleerimine ja teiseks Venemaa energiataristu ning ekspordivõime neutraliseerimine. Selliste süsteemsete rünnakute tagajärjel on Venemaal rünnatud vähemalt kuut lennuvälja, kus on hävinenud või kahjustada saanud vähemalt seitse lahingulennukit ja teadmata hulk Shahed droone. Jätkuvalt on rünnatud transporditaristut ja sadamaid, sealhulgas meie lähedases Soome lahe idaosas asuvaid Ust-Luga ja Võssotski meresadamaid. Samuti on Kertši piirkonnas rünnatud parvlaevaterminali ning Aasovi merel vähemalt 19 alust, mis on toetanud Krimmi poolsaart, olgu siis kütuse või muu sõjalise varustusega. Selliseid rünnakuid Krimmis ja Aasovi merel võib pidada võrdlemisi kordaläinuteks,” lausus Kiviselg.
Samuti on tema sõnul jätkunud Ukraina rünnakud elektrialajaamade ja taristu vastu okupeeritud Krimmis, millele on järgnenud mitmed elektrikatkestused.
Kiviselg lisas, et möödunud nädala jooksul on Ukraina tabanud Venemaa sügavuses vähemalt üheksat naftatöötlemistehast ja terminali.
“Märkimisväärseks tuleb pidada rünnakut naftatöötlemistehasele Omski piirkonnas, mis on Venemaa üks suurimaid naftatöötlemise ettevõtteid. Omski tehases toodeti bensiini, diislikütust ja samuti lennukikütust, mida kasutatakse Vene armees. Lisaks on tegemist ainsa nafta sekundaarseks töötlemiseks vajalike krakkimiskatalüsaatorite tootjaga, mis kindlasti mõjutab ka teiste rafineerimistehaste tööd kvaliteetse bensiini, diisli ja lennukikütuse tootmisel. Me teame, et varasematel aastatel tootis Omski tehas ainuüksi ise ca 15 protsenti Venemaal vajaminevast lennukikütusest. Nüüdseks on see tehas oma tegevuse peatanud, mis võib lähiajal otseselt pärssida ka Venemaa lennuväevõimekusi,” rääkis Kiviselg.
Omski tehase ründamine näitab Kiviselja sõnul Ukraina kauglöögivõime jätkuvat paranemist. Samas on see ilmekaks näiteks, et Vene Föderatsioon ei suuda oma õhutõrjega olulisi piirkondi kaitsta.
“Ukraina kindralstaabi sõnul on 2026. aasta juuli alguse seisuga rünnakute tulemusel muutunud töövõimetuks ca 40 protsenti Venemaal kavandatud naftatöötlemisvõimsusest ja aasta jooksul andis see rahalises mõttes Venemaale kogukahju 13,5 miljardit dollarit,” ütles Kiviselg.
“Tõenäoliselt näeme nende rünnakute kulmineeruvat mõju lähikuudel. Venemaast on saanud naftasaadusi eksportivast riigist vedelkütuseid importiv riik, kusjuures need impordimahud ei suuda tegelikult ära katta isegi nende enda sisetarbimise vajadusi,” lisas ta.
Venemaa reageerib infosõjaga
Kiviselja sõnul reageerib Venemaa edukatele Ukraina kauglöökidele üsna valuliselt. “Selleks kasutatakse ära läänevastast vaenulikku retoorikat, tuues sisse ähvardusi ja demagoogiat. Peamiseks süüdistuseks on, et Ukraina edu põhjuseks on lääne antav abi ja toetus,” sõnas Kiviselg.
Selliste vaenulike narratiivide raames on Kiviselja sõnul Venemaa rünnanud ka Balti riike ja Soomet, rääkides, et antud riigid lubavad oma õhuruumi kasutamist ukrainlastele rünnakute läbiviimiseks Venemaale, samuti Balti riikide kavatsusest massiliselt venekeelseid elanikke riikidest välja saata ning tuumarelvade paigutamisest Leetu või Soome.
Samuti on Kiviselja sõnul Kreml hakanud aeg-ajalt rääkima, et tegemist ei ole enam sõjalise erioperatsiooniga, vaid täiemahulise sõjaga, sest mitmed Euroopa riigid ja Ameerika toetavad Ukrainat informatsiooni, luureandmete, varustuse ja relvastusega.
Kiviselg rääkis, et lisaks Kremli pressiesindaja Dmirti Peskovi valeinfot kandvate sõnumite võimendamiseks väitis 7. juulil Venemaa välisministeeriumi inimõiguste ja mitmepoolse koostöö osakonna juhataja Grigori Lukjantsev, et Balti riigid valmistuvad venekeelsete elanike massiliseks deporteerimiseks, mis ilmselgelt ei vasta tõele.
“Kõik need avaldused täidavad pigem koordineeritud informatsioonioperatsiooni eesmärke, mille tõenäoline siht on tekitada läänes ohutunnet võimaliku eskalatsiooni ees ja killustada ühtsust Ukraina edaspidisel toetamisel,” sõnas Kiviselg.
“Selles valguses saab vaadata ka viimasel ajal avalikkuses käsitletud teemasid võimalike Venemaa-poolsete provokatsioonide ja isegi sõjaliste ettevalmistuste kohta Balti riikide suunal. Käesoleval ajal saab seda aga pidada pigem osaks Venemaa algatatud infosõjast Lääne ühiskondliku tegevuse mõjutamiseks. Endiselt me ei näe mingit sõjalist ettevalmistust Vene poolelt, et Baltikumis või siin regioonis lähiajal sõjalist operatsiooni läbi viia,” lausus Kiviselg veel.