
Juku naabritel sünnib laps, aga kahjuks ilma kõrvadeta.
Juku läheb isaga last vaatama.
Teel külla ütleb isa:
“Juku, ära sa seal midagi ütle kõrvade kohta! Isegi ära maini sõna “kõrvad”, muidu saad mu käest nahatäie!”
Juku: “Saan aru, isa!”
Tita juures kiidab Juku:
“Oi, milline ilus laps! Millised ilusad jalakesed ja käekesed ja ninake ja silmakesed!”
Tita ema: “Tänan, Juku!”
Juku: “Kas tal tuleb hea nägemine?”
“Jaa, arst ütles, et nägemisega on tal kõik korras.”
“Jumal tänatud!” hüüatab Juku. “Tal oleks asi muidu päris p*rses, kui ta peaks prille kandma!!!”
