Kuigi tehisaru abil inimeste jälgimine on tõstatanud küsimusi privaatsusest, ei erista seadus, kas kaamerapilti jälgib inimene või AI.
“Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ja teised andmete töötlemist reguleerivad õigusaktid on tehnoloogianeutraalsed. See tähendab, et samad põhimõtted kehtivad sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Kui andmete töötlemine on õiguspärane ilma tehisaruta, ei muutu see lubamatuks üksnes seetõttu, et kasutatakse tehisaru,” selgitas andmekaitse inspektsioon.
Selgelt jookseb piir reaalajas näotuvastuse koha pealt. Näiteks pole üldjuhul lubatud kasutada näotuvastussüsteemi, mis teavitaks poe turvameeskonda, kui kauplusesse siseneb varem varguses süüdimõistetud inimene. Eesti kaupmehed nägid juba 2024. aastal näotuvastuskaameraid lahendusena tabada sarivargaid, kuid andmekaitse inspektsioon juhtis tähelepanu, et seadus seda ei luba.
Euroopas on mitmed kauplused avaldanud, et kasutavad tehisaru oma videovalves. Eesti suuremate kaubanduskettide seas on huvi aga pigem leige – tehisintellekti kasutamist sel viisil kinnitas vaid Prisma.
Prisma kasutab tehisaru videovalves alates 2022. aastast
“Prisma kauplustes kasutatakse tehisaru videovalvet toetava tööriistana, eelkõige selleks, et aidata tuvastada klientide käitumises võimalikke anomaaliaid ja juhtida turvatöötajate tähelepanu olukordadele, mis vajavad täiendavat kontrolli,” ütles Prisma turvajuht Alar Olup.
Turvajuhi sõnul on tehisaru kasutuselevõtt aidanud rikkumisi paremini tuvastada ning muutnud turvaosakonna töö tõhusamaks. Ta selgitas, et eelkõige on tehisaru abiks olukordades, kus on vaja tuvastada tavapärasest erinevat käitumismustrit.
“Samas ei tee süsteem lõplikke otsuseid iseseisvalt, sest iga programmi tehtud leid tuleb inimesel kontrollida ja valideerida,” rõhutas Olup.
Ta lisas, et tänapäevased videovalve- ja turvasüsteemid toetavad tehisaru integreerimist üha enam, mõni lahendus rohkem, mõni vähem.
Samas ei tähenda tehisaru kasutamine, et inimesed turvatööst kaoksid. “Juhtumi kinnitamiseks on endiselt vajalik inimese hinnang, vajadusel ka turvatöötaja sekkumine, dokumentide vormistamine ning rikkumise korral materjalide üleandmine politseile,” märkis turvajuht.
Maxima ei täpsusta, kas ja mis mahus ettevõte tehisaru videovalves kasutab.
Ettevõtte turvajuht vastas, et vargused ja nende avastamine on seotud sisemiste protseduuride ning konfidentsiaalse teabega, mida ettevõte avalikult ei kommenteeri. “AI-d kasutame, et tuvastada süsteemis varguste juhtumeid ning anomaaliaid, mis on seotud ostude, rahakasutuse jms-ga,” sõnas ettevõtte müügi- ja turundusdirektor Jaanika Terasmaa.
Rimi, Selver ja Lidl tehisaru videovalves ei kasuta
Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela märkis, et kaupluskett hoiab end turul pakutavate võimalustega kursis ning neile on vastavaid lahendusi ka tutvustatud, kuid seni on Selver otsustanud jätkata tavapärase videovalvesüsteemiga. “Selliste lahenduste kasutuselevõtul tuleb arvestada kehtivate andmekaitsenõuetega. See seab tehnoloogiliste meetmete kasutamisele selged piirid,” nentis ta.
Rimi turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna juht Madis Eesmaa rõhutas, et kett ei kasuta tehisarusüsteeme videovalves ega pole neid ka testinud.
Lidl pole samuti tehisaru videovalves kasutusele võtnud, kuid ei välista selle tegemist tulevikus.
“Kuigi praegused turva- ja valvesüsteemid tagavad meie kauplustes juba täna stabiilselt kõrge ohutuse taseme nii klientidele kui ka personalile, oleme alati avatud kohalike ja rahvusvaheliste teenusepakkujate uute tehnoloogiate hindamisele. Samuti lisan, et kuna Lidl on osa suurest rahvusvahelisest võrgustikust, siis ei saa üldse välistada, et sellised lahendused jõuavad ükshetk ka meieni,” sõnas ettevõtte turvaspetsialist Arvo Parve.
Coopist ERR artikli ilmumise ajaks vastust ei saanud.
Andmed võivad sattuda kolmandatesse riikidesse
Andmekaitse inspektsioon juhtis tähelepanu, et paljud turul olevad tehisarul põhinevad lahendused võivad edastada töödeldavaid andmeid töötlemiseks kolmandatesse riikidesse.
“Sellisel juhul kohalduvad IKÜM-i nõuded samamoodi nagu iga muu isikuandmete edastamise ja töötlemise puhul. Kui kaamerapilt sisaldab isikuandmeid, tuleb andmetöötlejal veenduda, et andmete töötlemine on õiguspärane ning andmesubjektide õigused on kaitstud. Selleks võib sõltuvalt kasutatavast lahendusest olla võimalik näiteks näod enne andmete edastamist jäädavalt hägustada või kasutada muid tehnilisi meetmeid, mis vähendavad isikute tuvastamise võimalust,” öeldi andmekaitse inspektsioonist.