Ameerika Ühendriikide teadlased analüüsisid enam kui miljoni psühhiaatrilise diagnoosiga inimese ja viie miljoni terve inimese DNA-d. Analüüs tõi esile, et paljud väliselt erinevad haigused on geneetiliselt väga sarnased.
Näiteks jagavad skisofreenia ja bipolaarne häire lausa 70 protsendi ulatuses ühist geneetilist tausta, mis paneb teadlasi isegi küsima, kas need peaksid üldse olema eraldi seisundid. Samuti joonistus välja, et depressioon, ärevus ja traumajärgne stressihäire kuuluvad tugevalt ühte ja samasse geneetilisse rühma.
Teadlaste sõnul peitub seletus aju varajases arengus. Samad geenivariandid, mis mõjutavad inimarengu käigus närvirakkude ja aju arengut, võivad hiljem elus põhjustada mitut seisundit. Neid mitut tunnust mõjutavaid geene nimetatakse pleiotroopseteks. Kuna need geenid suunavad aju ehituse põhiprotsesse, ei piirdu nende mõju vaid ühe haigusega, vaid need loovad pinnase mitmele murele korraga.
See teadmine võib tulevikus ravi muuta. Nelja tableti või psühhoteraapia asemel saavad arstid rakendada strateegiat, mis sihib just ühist bioloogilist algpõhjust.
Uuringu tulemused ilmusid teadusajakirjades Nature ja Cell.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.