Jätkuvastuvõtt vabadele õppekohtadele kestab 1. juulist kuni 31. augustini. Avaldusi saab esitada koolide valitud sisseastumiskeskkondades. Ministeerium märkis, et juuli alguses esitatud avalduste puhul ei pruugi vastust enne 15. juulit saada, sest paljud koolid alustavad jätkuvastuvõtuga alles siis.
“Kõige rohkem noori, kes ei ole veel õppima asunud, on Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Samal ajal on vabu õppekohti mitmes piirkonnas märkimisväärselt rohkem kui neid noori, kes põhivastuvõtu järel kohata jäid. Näiteks Ida-Virumaal on 194 noort veel õppima asumata ning vabu kohti 593, Tartumaal vastavalt 312 ja 606 ning Viljandimaal 62 ja 295,” ütles HTM-i õppimiskohustuse projektijuh Külli Solo.
Üle Eesti on põhikoolijärgsetes õppeasutustes veel ligi 4100 vaba õppekohta. Kõige rohkem on vabu kohti Tallinna Tehnoloogiakolledžis, kus saab veel õppima asuda 478 noort. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on vabu kohti 473.
Kõige vähem õppekohti on Hiiumaal (17 õppekohta) ja Põlvamaal (85 õppekohta).
Ülevaade hõlmab 109 gümnaasiumi ja kutseõppeasutust. Tallinnas on näiteks kaheksa vaba kohta veel Prantsuse lütseumis ja seitse kohta 32. keskkoolis, samuti leidub kohti riigigümnaasiumites.
Solo ütles Vikerraadio saates “Uudis+“, et vabu kohti on enim just kutseõppeasutustes ning ministeerium soovib, et senine eelistus gümnaasiumihariduse kasuks muutuks.
Solo väitel näitab viimaste aastate statistika, et umbes 40 protsenti gümnaasiumi lõpetanutest ei lähe edasi õppima, vaid asub tööle. See tähendab, et neil puudub sageli eriala ja kutseoskused, mis teeb tööturule sisenemise keerulisemaks.
Tema sõnul pööratakse õppimiskohustuse reformi raames senisest suuremat tähelepanu karjäärinõustamisele, et põhikooli lõpetajad oskaksid paremini hinnata oma tugevusi.
Tänavu sügisest jõustub põhikooli lõpetanutele õppimiskohustus. See tähendab, et haridusteed peavad jätkama ka need noored, kelle põhikooli lõpueksamite tulemus jäi alla 50 protsendi.
HTM-i andmetel on noortele, kes ei leia kohta ei põhi- ega jätkuvastuvõtus, loodud võimalus asuda ettevalmistavasse õppesse. Õpe kestab üldjuhul ühe õppeaasta ning selle eesmärk on valmistada noor ette kutse- või keskhariduse omandamiseks. Samuti on see mõeldud neile, kelle eesti keele oskus vajab edasiõppimiseks täiendamist, ning kuni 26-aastastele noortele, kes ei õpi ega tööta. Lisaks on riik loonud 747 kohta ettevalmistavas õppes.