Kliimamuutuse leevendamiseks tuleks seetõttu asendada fossiilsed materjalid ja -energiaallikad taastuvatega. Puittooted võiks pakkuda asendust sellistele süsinikumahukatele materjalidele nagu teras, betoon, plastist pakkematerjalid ja ka kütused.
Hiljuties uuringus hindasid Soome ja USA More teadlased, kas ja mil määral väheneb fossiilse päritoluga süsiniku heide, kui asendada fossiilmaterjalid puiduga. Teisisõnu hindasid nad asendusefekti (i. k substitution effect), mis kirjeldab puidu kasutamise tulemusel välditud fossiilse süsiniku heitkoguseid. Selleks analüüsisid uurijad Soome, Euroopa Liidu ja kogu maailma 2020. aasta andmeid, mis kajastasid saematerjali, puitplaatide, paberi- ja papptoodete ning energiapuidu tootmist.
Lisaks võrdlesid teadlased eesotsas Soome Loodusvarade Instituudi (LUKE) teadlase Henrik Heräjärviga asendusefekti maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF (i. k Land Use, Land Use Change and Forestry) sektori sidumise ja heitega. Avaldatud tulemused näitasid, et puidu asendusefekt võib olla väga suur.
Selgus, et Soomes ületasid puiduga välditud fossiilsed heitkogused LULUCF-sektori sidumist ja Euroopa Liidu tasandil jäid need väärtused samasse suurusjärku. Üleilmselt olid aga LULUCF-i heitmed asendusefektist siiski 2–4 korda kõrgemad.
Absoluutkogustes näitasid teadlased, et sõltuvalt kasutatud arvestusmetoodikast jäi 2020. aastal Soomes tänu puidule emiteerimata 13–38 miljonit tonni fossiilset päritolu kasvuhoonegaase (süsinikdioksiidi ekvivalendis). Euroopa Liidus ulatus näitaja 149–317 miljoni tonnini ja kogu maailmas 971–2014 miljoni tonnini. Kogused moodustavad vastavalt 37–94 protsenti Soome, 6–12 protsenti Euroopa Liidu ja 3–6 protsenti maailma fossiilsetest süsinikuheidetest.
Euroopa Liidus ulatus aastatel 2000–2020 puidust toodete asendusefekt kokku ligikaudu 3000–6000 miljoni tonni ja maailmas 20 000–41 000 miljoni tonni süsinikdioksiidi ekvivalendini.
Sedavõrd suured hinnangute erinevused tulevad käibel olevatest asenduskoefitsientidest (i. k displacement factor). Nende põhjal rehkendatakse, kui suurt hulka fossiilseid heitkoguseid fossiilsete materjalide asendamisel puiduga välditakse. Nii Euroopa Liidu kui ka maailma kohta puudub aga ühtne ja terviklik vastavate koefitsientide kogum. Seepärast kasutaski Heräjärvi oma kolleegidega kahte erinevat – kõrget ja madalat – Põhjamaades välja töötatud koefitsientide komplekti.
Kõrgemate asenduskoefitsientide korral kujunes Soome puittoodete hinnanguline asendusefekt ligikaudu 2,5 korda suuremaks võrreldes madalamate koefitsientidega. Kõige suurem panus fossiilsete heidete vältimiseks tuli saematerjalist, sõltumata kasutatud arvutusviisist.
Tulenevalt asenduskoefitsientide metoodilistest puudustest lähenesid autorid arvutustele mitmel puhul võimalikult ettevaatlikult ja konservatiivselt. Seetõttu leiavad nad, et esitletud asendusefektid näitavad tulemusi ilmselt tegelikust väiksemana.
Fossiilse toorme asemel puidu kasutamise kliimamõju pole siiski nii lihtne hinnata. Puitu kasutatakse väga erinevate toodete valmistamiseks ja alati pole ka üheselt selge, millist materjali või energiaallikat see tegelikult asendab. Samuti sõltuvad hinnangud elutsükli analüüsidest, mille tulemused võivad uuringuti märkimisväärselt erineda. Sellest hoolimata osutavad teadustööd laiemalt, et puidu asendusefekt on kliima seisukohalt märkimisväärne.
Uuringu autorid rõhutavad, et nad analüüsisid üksnes seda, kui palju fossiilse süsiniku õhku paiskamist puiduga vältida õnnestus. Nad ei võtnud arvesse muutusi metsade ja muldade süsinikuvarudes ega muid biosfääri süsinikubilanssi mõjutavaid protsesse.
Praegu kasutab inimkond aastas ligikaudu neli miljardit kuupmeetrit puitu ja eeldatavasti see kogus kasvab veelgi. Tulevikus võib puidu asendusefekt mõnevõrra väheneda, sest uute tehnoloogiatega võivad terase, betooni ja plasti tootmisest tulenevad heited väheneda.
Samas nendivad nad, et süsinikumahukate sektorite dekarboniseerimine ei kulge loodetud tempos. Heräjärvi ja tema kolleegid leiavad et puidul põhinevad materjalid ja bioenergia aitavad fossiilset süsinikuheidet ka tulevikus tublisti vähendada.
Uuring ilmus ajakirjas Silva Fennica.