Saksa laboril Agroisolab GmbH on maasikate päritolumaa määramise metoodika ning selle andmebaasi on nüüd saadetud ka Eesti maasikate näidised, et oleks võimalik tellida maasika päritolumaa määramiseks vajalikke analüüse, kirjeldas leht. “Eesti maasikaid on võimalik eristada Poola, Hispaania More ja Kreeka maasikatest,” ütles Eesti-poolsete näidiste kogumises osalenud maaelu teadmuskeskuse teravilja ja söötade labori juhataja Liina Kruus.
Maaleht küsis põllumajandus- ja toiduametilt, miks ei ole see maasikapettuste paljastamiseks kasutanud päritolu määramise võimalust, kuid amet jättis sellele küsimusele vaatamata korduvale päringule lihtsalt vastamata.
PTA teadmusteenuse osakonna peaspetsialist Marika Arula ütles, et viimaste aastate jooksul on maasikate päritolu ja märgistuse kohta laekunud üksikuid vihjeid igal hooajal, aga ametnikud kontrollivad siiani peamiselt dokumente.
“Praktikas on päritolu tuvastamise puhul sageli kõige kiirem ja olulisem kontrollivahend dokumentaalne jälgitavus ehk see, kas ettevõtja suudab usaldusväärselt tõendada, kust konkreetne kaup pärineb, millal see on vastu võetud ja kuidas seda on turustatud,” märgib Arula.
Maaleht tõdes, et ehkki paljastas maasikapettuste toimumise juba seitse aastat tagasi ning pärast seda on loodud ka andmebaas pettuste avastamiseks kontrollib PTA endiselt üksnes pabereid.
Põllumajandus- ja toiduamet ei andnud Maalehele ka selget vastust, kui palju maksaks lehe jaoks kahtlaste maasikate analüüs laboris. Leht lisas, et see jätab mulje, et nad ei tea, kus laboris neid analüüse saab teha ja kui palju see maksma läheb.
PTA: analüüside tegemiseks puudub raha
Põllumajandus- ja toiduamet saatis hiljem ERR-ile omapoolse kommentaari, millest selgub, et regulaarsete analüüside tegemiseks puudub ametil vajalik raha.
“Järelevalves antud andmebaasi kasutamiseks on vajalik selle pidev uuendamine ning elus hoidmine. Kahjuks ei ole edasi mindud jätkutegevustega, mis annaks võimaluse tulevikus projekti tulemusi kasutada. See tähendab seda, et sellise analüüsimeetodi rakendamine eeldab kõikidele osapooltele lisarahastust – laborile, järelevalveasutusele,” kommenteeris PTA toiduohutuse valdkonnajuht Triinu Allika.
“Lisaks tuleb antud andmebaasi kasutuselevõtu puhul arvestada, et proovid saadetakse välismaal asuvasse laborisse ja proovide tulemused tulevad suure viitega. Juhul, kui analüüsitulemustes on kõrvalekalle, siis tuleb teha täiendavaid menetluslike toiminguid. See tähendab seda, et tuleb välja selgitada, kas tegemist on tahtliku tegevusega või juhusliku eksimusega. Selleks kontrollitakse saatedokumente ning võetakse ühendust kasvatajatega. Selliseid menetluslike toiminguid teeme juba täna, kui ilmneb kahtlaseid asjaolusid või laekub vihjeid,” märkis Allika.
Samas rõhutas ta, et põllumajandus- ja toiduamet on valmis oma järelevalves antud andmebaasi tulemusi kasutama.
“Siiski on meie peamine fookus täna toiduohutusel. See tähendab seda, et ameti ressurss läheb järelevalve osas ennekõike kõrge riskiga käitlemisvaldkondadele ning toidugruppidele, et tagada ohutu toit ja ekspordivõimekus. Lisaks on meil kohustused analüüside osas, mis on seatud Euroopa Komisjoni poolt seiramaks ning tagamaks toiduohutust, näiteks veterinaarravimijääkide teatud proovid, lisaainete proovid, millede puhul ei ole Eestis laborivõimekust ning kohustuse täitmiseks tuleb kasutada välislaborit,” lisas PTA esindaja.
Tema sõnul on amet järjepidevalt tegelenud toidupettuste uurimisega, sh vajalike analüüside võtmisega tuues näiteks mee autentsuse määramise.
“Oluline on siinkohal välja tuua, et toidupettuse juures on analüüs vaid üheks meetodiks. Toidupettuste uurimine vajab väga erinevaid meetodeid ning erinevat kompetentsi ja ka teistsugust järelevalvelist kompetentsi. Selleks on põllumaandus- ja toiduamet esitanud lisaeelarvesse taotluse, et luua toidupettuste uurimise üksus,” teatas Allika.