Samal põhjusel alustas komisjon, mille ülesanne on jälgida Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides, rikkumismenetluse veel ka Tšehhi, Iirimaa, Kreeka, Ungari, Hollandi, Portugali ja Soome suhtes.
Rikkumismenetlustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud EL-i õigusest tulenevaid kohustusi, märkis komisjoni pressiteenistus. Rikkumisotsused hõlmavad kõiki Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada, et EL-i õigust kohaldatakse kodanike ja ettevõtete hüvanguks nõuetekohaselt.
Kolmapäeval avalikustatud rikkumismenetluse raames saadeti neile riikidele ametlik märgukiri, milles selgitatakse kahtlustatavat rikkumist ning millele riik peab kahe kuu jooksul vastama ja lubama rikkumise kõrvaldada. Kui komisjon ei pea vastust piisavaks või rikkumine jätkub, saadab komisjon rikkumismenetluse teises etapis riigile juba põhjendatud arvamuse, milles kirjeldatakse täpselt, milles rikkumine seisneb, ning antakse uus tähtaeg (enamasti kaks kuud) olukorra parandamiseks. Kui riik ka seejärel muutusi sisse ei vii, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, mis lõpptulemusena võib määrata riigile kas ühekordse trahvi või perioodilise makse kuni rikkumise lõpetamiseni.
Riigikogu kiitis töölepingu seaduse muudatused, millega võeti üle osa EL-i palkade läbipaistvuse direktiivi nõuetest, heaks tänavu 17. juunil. Vastu võetud muudatused hõlmavad tööandja kohustust anda töölesoovijale teave töötasu või töötasu vahemiku kohta enne töövestlust, keeldu küsida kandidaadi varasemat töötasu ning keeldu takistada töötajatel oma töötasu avaldamist või selle üle arutlemist.
Samas ei võetud direktiivi üle tervikuna, kuna valitsus oli kevadel teatanud soovist taotleda direktiivi rakendamise edasilükkamist ja muuta selle nõudeid, leides, et direktiivis sätestatud aruandlus- ja halduskoormus on ettevõtjate jaoks liiga suur.
Keldo: võtame direktiivist üle, mis mõistlik ja vajalik
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et Eesti toetab igati Euroopa Komisjoni palkade läbipaistvuse eesmärki ning et üle võetakse praegusest direktiivist see, mis on igati mõistlik ja vajalik.
“Eestis jõustuvad 13. juulist töölepinguseaduse muudatused, mis annavad tööotsijale rohkem infot juba enne esimest töövestlust ja muudavad palgaläbirääkimised läbipaistvamaks. Edaspidi peab tööandja avaldama kandidaadile kirjalikult eeldatava töötasu või palgavahemiku enne esimest töövestlust, mitte küsima kandidaadi varasema ega praeguse töötasu kohta, mitte takistama töötajal oma palgast rääkimist ning tagama naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse tasu,” lausus ta.
Keldo sõnul on Eestis palgalõhe vähendamiseks olemas ka digitaalne töörist Palgapeegel, mis aitab tööandjatel oma organisatsiooni palgaerinevusi jälgida ilma liigse aruandluseta.
“Lisaks koolitame karjäärinõustajaid stereotüübivabamalt tegutsema, toetame naiste osalust tehnoloogia- ja inseneeria valdkondades ja meeste liikumist hariduse, tervishoiu ja heaolu erialadele. Lisaks julgustame erinevate tegevustega suuremal hulgal naisi juhtideks, näiteks aitame korraldada tüdrukutele suunatud töövarjupäevi,” lausus ta.
Positiivne on ka see, et paljud tööandjad on juba loonud õiglased ja läbipaistvatel kriteeriumitel põhinevad palgasüsteemid, lisas Keldo.
“Me ei peaks käskude ja keeldudega seda riiklikul tasandil reguleerima. Võrdse palga maksmine peaks olema iga konkurentsivõimelise ja edumeelse ettevõtte DNA-s,” ütles Keldo
Eesti mure seisneb direktiivi muudes täiendavates aruandlust nõudvates kohustustes, märkis ta.
“Nendeks on detailse kirjaliku töötasustruktuuri loomine, regulaarne aruandlus suurematele tööandjatele ning nendega seotud selgitamiskohustused. Suurem halduskoormus tekiks just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle ressursid on piiratud,” lausus Keldo.
“Enne nende kohustuste rakendamist soovime Euroopa Komisjoniga läbi arutada, kuidas nende keerukamate nõuete täitmist ettevõtete jaoks lihtsustada. Eesmärk see, et saaksime nende puhul kasutada meie digiriigi ja andmepõhise aruandluse eeliseid. Oleme teinud komisjonile ettepaneku lükata direktiivi ülevõtmine kaks aastat edasi ja see uuesti üle vaadata. Sisu ja eesmärk peab jääma samaks – vähendada soolist palgalõhet,” lisas minister.
“Hetkel võtame menetluse info teadmiseks ja liigume edasi tempos ning viisil, mis kaitseb meie töötjate ja tööandjate huve parimal võimalikul moel,” ütles Keldo.