Andmed näitasid selget mustrit: kahe keele oskajate aju paistis tegelikust vanusest keskmiselt umbes kuus aastat noorem. Kolme keele valdamine andis seitsmeaastase ning nelja keele rääkimine koguni 13-aastase bioloogilise eelise. Samas ei lugenud ainult keelte arv, vaid ka keelekogemuse sügavus ja kestus. Aju vananes aeglasemalt neil, kes valdasid teist keelt paremini ja olid selle omandanud varasemas eas.
Tavaliselt halveneb aju närvirakkude vaheline ühenduvus vananedes järk-järgult, mistõttu nõrgenevad ka mälu ja mõtlemiskiirus. Mitme keele valdamine ja nende vahel ümberlülitumine nõuab aga ajult pidevat pingutust. See toimib justkui vaimne treening, mis aitab hoida närvirakkude ühendusi kauem tervena. Teadlased siiski rõhutavad, et täielikult ei saa välistada ka muude tegurite, näiteks sotsiaalse aktiivsuse ja tervislike eluviiside mõju.
Hispaania More, Tšiili, Argentina ja Iirimaa teadlaste koostöös valminud tööd tutvustati Euroopa neuroteaduste foorumil.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.