Levinud hinnangu kohaselt võib Venemaa rünnata NATO-t vahetult pärast tippkohtumist.
Soome piirivalve teatas Iltalehtile saadetud e-kirjas, et olukord Soome ja Venemaa piiril on praegu rahulik.
Olukorda on raske prognoosida ja see sõltub Venemaa poliitilistest otsustest.
„Suhtume tõsiselt võimalusse, et piiriturvalisust võidakse mitmel moel häirida. Jälgime olukorda koos kaitsejõudude ja teiste ametkondadega,” teatas piirivalve.
Pühapäeval hoiatas Soome parlamendi liige Jarno Limnell, et Venemaa võib pärast NATO tippkohtumist korraldada provokatsiooni. Tippkohtumine algas eile teisipäeval 7. juulil Türgi pealinnas Ankaras.
„Sõltuvalt tippkohtumise tulemustest ja valitsevast õhkkonnast võib minu hinnangul Venemaa provokatsioon toimuda väga kiiresti. Jutt käib pigem päevadest või nädalatest kui kuudest,” ütles Limnell.
Türgis toimuv NATO tippkohtumine ei mõjuta otseselt Soome sõjalist valmisolekut, teatavad Soome kaitsejõud.
Piirivalve ei pea vajalikuks hinnata „teiste osapoolte esitatud stsenaariume”.
„Piirivalve valmisolekut kohandatakse pidevalt vastavalt muutustele piiriolukorras ja laekuvale luureinfole. Teavitame valmisoleku muudatustest siis, kui see on vajalik ja võimalik ilma operatiivjulgeolekut ohtu seadmata.”
Limnelli sõnul võib provokatsioon hõlmata näiteks sabotaažiakte, konflikti õhutamist Läänemerel või droonide ilmumist NATO riikide õhuruumi. Eesmärk on testida NATO reageerimise ühtsust ja kiirust.
Viimastel kuudel on olnud mitu hoiatust Venemaa võimalike provokatsioonide kohta NATO idapoolsete riikide vastu.
Eesti uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa intervjueeris Balti riikide luure- ja diplomaatilisi allikaid, kes soovisid jääda anonüümseks.
Nende Balti allikate sõnul on Venemaa väidetavalt kavandanud potentsiaalseid provokatsioone Balti riikide vastu.
„Ma ei ole saanud teavet, mis viitaks poliitilise otsuse langetamisele provokatsiooni läbiviimiseks,” ütleb allikas Roonemaale.
Ametlike allikate kohaselt on võimalikud provokatsioonid kavandatud nii, et need jääksid allapoole piiri, mis tooks kaasa NATO 5. artikli rakendamise. Need provokatsioonid avalduksid hübriidoperatsioonide kujul.
Allikad ütlesid Roonemaale, et hübriidoperatsioonid NATO idapoolsete riikide vastu on pikka aega kuulunud Venemaa tegutsemisviisi hulka. Allikate sõnul ei ole praegune olukord erakordselt murettekitav.
Üks allikas märkis, et valdav osa Balti riikide vastu suunatud operatsioonidest jääb tegelikkuses ellu viimata.
„Venemaa võimekus on piiratud. Siiski tuleb seda tähelepanelikult jälgida,” ütles allikas Roonemaale.