“Doktor, öelge palun, mis mul viga on! Viimasel ajal teised inimesed ei märka, kui ma kõnetan neid. Eile aga juhtus päris hull lugu! Käisin ülemuse juubelil. Tõusin lauas püsti, ütlesin pika toosti. Lugesin isegi luuletuse. Kui maha istusin, ütles naine: “Oled ikka mölakas küll, tõused püsti, sõnagi ei ütle, seisad nagu sammas, siis viskad pitsi tühjaks ja istud maha tagasi.”

Doktor mühatab:
“Noh, kas hakkame rääkima kah või jäämegi siia istuma nagu kaks tumma?!?”