1941 – NKVD käsul hukati 8. ja 9. juulil Tartu vanglas 193 inimest
1941. aasta suvel Lõuna-Eestis ja Tartus korraldatud kommunistlike repressioonide ohvreid hoiti kinni ka Tartu vanglas. 1941. aasta juuni viimastel päevadel hoiti Tartu vanglas 619 vangi. Pealetungivate Saksa vägede lähenemisel hakati vanglat tühjendama: vange veeti raudteejaama. Kuna vahistamised jätkusid, hoiti Tartu vanglas 8. juuli õhtul ikka veel 223 kinnipeetavat.
EK(b)P Tartumaa Komitees toimunud nõupidamisel võeti kohaliku julgeolekuülema nõudmisel ning Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakonna ülema ja EK(b)P Keskkomitee sekretäri nõusolekul vastu otsus vangid hukata.
Kuuest mõrvarist neli olid eestlased, üks oli Peipsiäärne venelane. Hukatute hulgas oli palju töölisi, käsitöölisi, õpilasi, ametnikke, haritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu ümbrusest ja kaugemaltki. Tuntumad ohvrid olid Jüri Parijõgi (kirjanik, Tartu Õpetajate Seminari direktor), Aksel-Erich Vooremaa (Tartu Maarja koguduse õpetaja, Tartu praostkonna abipraost ja E.E.L.K. hooldusnõukogu liige) ja August Usai (Petseri gümnaasiumi direktor ja V Riigikogu liige). Et üks hukatutest (Klompus) oli juut, jäi ametlikuks arvuks 192 tapetut.
Esimene mälestustahvel massimõrva ohvritele avati 25. juulil 1942. Nõukogude okupatsiooni ajal pärast Teist maailmasõda see purustati.
Teine mälestustahvel avati 10. juulil 1990 Enn Tarto algatusel, mida toetasid Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Tartu Memento ja Kaitseliidu Tartu malev. Kui endine Tartu vangla hoone remonti läks, viidi tahvel Tartu Linnamuuseumi, hoone uued omanikud aga ei lubanud mälestustahvlit endisele kohale tagasi panna. Seepärast avati tahvel Enn Tarto eestvedamisel uuesti 9. juulil 2005 Lutsu 3 ja 5 ning Jaani 8 hoonete vahelisel müüriosal, vaatega Antoniuse Õue poole. Pauluse kalmistul, kuhu ohvrid 1942. aasta märtsis maeti, avati 8. juulil 2001 arhitekt Helmut Ajango kavandatud mälestusmärk, mustal graniitalusel seisev valge marmorsammas.
8. juuli sündmused Eestis
1921 – Eesti osales esimest korda ROKi kongressil.
1928 – asutati Eesti Jahtklubide Liit.
1935 – Tšehhoslovakkia saadik Jaroslav Lipa esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
1941 – NKVD käsul hukati sellel ja järgmisel päeval Tartu vanglas 193 inimest
1941 – Saksa väed hõivasid Pärnu.
1967 – Tartus toimus 9. juulini kestnud Balti liiduvabariikide III üliõpilaslaulupidu.
1972 – Torontos toimusid 22. juulini kestnud esimesed rahvusvahelised Eesti päevad.
1977 – Eksiilis olev Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint asutas Finantsministeeriumi.
1984 – Torontos toimusid 15. juulini kestnud IV rahvusvahelised Eesti päevad.
1993 – Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse.
1992 – Rootsi Riigipank maksis Eesti Pangale sõja eel sinna deponeeritud Eesti kulla eest 393 miljonit krooni.
2003 – Londoni rahvusvaheline vahekohus kinnitas otsuse, mille kohaselt pidi Iisraeli relvafirma TAAS Israel Military Industries maksma Eesti riigile 1,75 miljonit USA More dollarit seetõttu, et jättis 1993. aastal sõlmitud relvahankelepingu sätted täitmata.
8. juuli sündmused maailmas
1497 – Vasco da Gama alustas purjelaevadel teekonda Lissabonist Indiasse.
1709 – Vene tsaari Peeter I More väed võitsid Poltava lahingus Karl XII poolt juhitud Rootsi armeed.
1899 – ilmus esimene number majandusajakirja The Wall Street Journal
1990 – Nõukogude Liidu juhtkond lõpetas Leedu majandusblokaadi.
2011 – Kosmosesüstik Atlantis startis Space Shuttle´i programmi viimasele missioonile STS-135.
2022 Kõne ajal tulistati surnuks Jaapani endine peaminister Shinzo Abe, ta oli Jaapani kõige staažikam valitsusjuht.
8. juuli
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2026 | ||||||
8. juuli on Gregoriuse kalendri 189. (liigaastal 190.) päev. Juliuse kalendri järgi 25. juuni (1901–2099).
Sündmused
- 1921 – Eesti osales esimest korda ROKi kongressil.[1]
- 1928 – asutati Eesti Jahtklubide Liit.[1]
- 1935 – Tšehhoslovakkia saadik Jaroslav Lipa esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 1941 – NKVD käsul hukati sel ja järgmisel päeval Tartu vanglas 193 inimest.[2]
- 1941 – Saksa okupatsioon Eestis: Saksa väed hõivasid Pärnu.
- 1967 – Tartus toimus 9. juulini kestnud Balti liiduvabariikide III üliõpilaslaulupidu.[2]
- 1972 – Torontos toimusid 22. juulini kestnud esimesed rahvusvahelised Eesti päevad.[2]
- 1977 – eksiilis olev Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint asutas Finantsministeeriumi.
- 1984 – Torontos toimusid 15. juulini kestnud IV rahvusvahelised Eesti päevad.[2]
- 1993 – Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse.[3]
Maailmas
- 1497 – Vasco da Gama alustas purjelaevadel teekonda Lissabonist Indiasse.
- 1709 – Põhjasõda: Vene tsaari Peeter I väed võitsid Poltava lahingus Karl XII juhitud Rootsi armeed.
- 1853 – Tokugawa allakäik: USA admiral Matthew Calbraith Perry blokeeris seitsme sõjalaevaga Edo lahe, mis viisis Jaapani diplomaatiliste suhete sõlmimiseni USA-ga ning Jaapani isolatsionismi lõppemiseni.
- 1899 – ilmus majandusajakirja The Wall Street Journal esimene number.
- 2010 – kolme presidendi päev Poolas: riigipea kohuseid täitsid Poolas üksteise järel Bronisław Komorowski, Bogdan Borusewicz ja Grzegorz Schetyna.
- 2011 – kosmosesüstik Atlantis startis Space Shuttle'i programmi viimasele missioonile STS-135.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 8. juulil
- 1621 – Jean de la Fontaine, prantsuse kirjanik
- 1857 – Alfred Binet, prantsuse psühholoog
- 1867 – Käthe Kollwitz, saksa kunstnik
- 1877 – Elin Pelin, bulgaaria kirjanik
- 1885 – Ernst Bloch, juudi päritolu saksa filosoof
- 1893 – Hilda Gleser, eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog
- 1893 – Fritz Perls, juudi päritolu psühhoterapeut
- 1906 – Harri Haamer, eesti vaimulik ja skaudijuht
- 1919 – Walter Scheel, Saksamaa poliitik
- 1926 – Elizabeth Kübler-Ross, Šveitsi päritolu USA More psühhiaater
- 1935 – Vitali Sevastjanov, Nõukogude Liidu kosmonaut
- 1937 – Einar Laigna, Eesti vaimulik ja ohvitser
- 1938 – Andrei Mjagkov, vene filminäitleja
- 1939 – Riina Gerretz, eesti pianist
- 1941 – Aet Maasik, eesti kujunduskunstnik
- 1942 – Tiit Kõuhkna, eesti tööstusjuht ja investor
- 1943 – Teo Krüüner, Eesti sõjaväelane
- 1948 – Lembit Saarsalu, eesti saksofonist ja ansamblijuht
- 1956 – Arvo Pesti, eesti ühiskonnategelane
- 1966 – Uku Kuut, eesti muusik
- 1966 – Helle-Moonika Helme, Eesti poliitik ja muusik
- 1973 – Valeri Zalužnõi, Ukraina sõjaväelane
- 1974 – Žanna Friske, vene filminäitleja, laulja ja fotomodell
- 1980 – Piret Aava, eesti modell
- 1981 – Dagmar Oja, eesti laulja
- 1981 – Anastassija Mõskina, Venemaa tennisist
- 1985 – Triin Aljand, eesti ujuja
- 1985 – Berit Aljand, eesti ujuja
- 1986 – Hannaliisa Uusma, eesti laulja
- 1999 – Hanah Lahe, Eesti kliimaaktivist ja poliitik
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 8. juulil
- 1695 – Christiaan Huygens, Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik
- 1822 – Percy Bysshe Shelley, inglise luuletaja
- 1967 – Vivien Leigh, inglise näitleja
- 1978 – Helmut Vaag, eesti näitleja
- 1994 – Kim Il-sŏng, Põhja-Korea riigitegelane
- 2022 – Shinzō Abe, Jaapani poliitik
Pühad
- ...
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
