Kolmapäev, juuli 08, 2026

Arvamus, Eesti Uudised, RSS

Eeva Helme USA vägede lahkumisest: “Meie kaitseministril puudub olukorrast igasugune ülevaade”

Kogu aeg on räägitud, et Ameerika ongi NATO ja NATO on Ameerika. Seda nii rahalise kui sõjalise panuse poolest. ERR vahendab aga, et USA väed on Eestist teadmata ajaks lahkunud. Võib ju dramaatiliselt kõlada, aga kas pole siis tegelik olukord selline, et NATO on Eestist põhimõtteliselt lahkunud.

Alles 2. juulil käis kogu Eesti poliitiline niiöelda eliit USA saatkonna vastuvõtul. Ilupilte tegemas ja sooja käepigistust saamas. Läks paar päeva mööda ja tuleb välja, meie suurim ja tugevaim sõjaline liitlane on asjad pakkinud ja minema läinud.

Kui inimesed jagasid kevadel sotsiaalmeedias fotosid sellest, kuidas suuri sõjaväemasinaid riigist välja viiakse, siis naerdi neid kõva häälega välja, et jobud ei tea mitte midagi ja mitte millestki nad ka aru ei saa. Aga siin me nüüd siis oleme. Ameerika väed on läinud.

13% rahva toetusega valitsus ja suisa 4% toetusega peaminister juhivad riiki rõõmsalt edasi. Vähe sellest, et sel valitsusel pole eesti rahvaga ligilähedaseltki häid suhteid, on USA vägede lahkumine ju selgemast selgem märk, et igasugune läbisaamine on ära rikutud ka meie kõige suurema liitlasriigiga.

Võis ju olla naljakas nii enne kui pärast USA presidendi valimisi Trumpi aadressil endale jõukohast mõnitavat nalja teha, aga naljal on oma hind. Ja palun väga, kes seda hinda maksma hakkavad – ikka eestlased!

Loosungid “Mitte kunagi enam üksi” või “Kindlates kätes Eesti” mõjub sama totakana, kui kuulus Kaja Kallase käsk tema huulilt lugeda mitte saabuvate maksutõusude kohta.

Lugedes Hanno Pevkuri selgitust Ameerika Ühendriikide vägede lahkumise ja võimaliku naasmise kohta, ei jää kahtlust, et kaitseministril puudub kogu olukorrast igasugune ülevaade. Aga kellele see nüüd siis üllatus on, et meie kaitseminister ei valdagi informatsiooni. Alles jäi ta kogu perega sõjalõksu Dubaisse, kust põgenes Omaani. Meie KAITSEministril polnud õrna aimugi, et läheb sõjatsooni suvitama.

Kõige paremini illustreeribki kogu seda olukorda Kalev Stoicescu kommentaar: “Me võime siin laulda, tantsida ja ühe jala peal hüpata ka. Aga ikkagi teeb selle otsuse Valge Maja ja USA administratsioon lähtuvalt USA enda huvidest ja nägemusest.”

Kõlab nagu vana rahvalik laul hüppavast hiirest ja kargavast kassist:

Oh seda elu ja õnne,/oh, seda lusti ja rõemu,

oh, seda pidu ja põlve,/torupill kui kutsub meid tants`ma.

Hiir hüppas ja kass kargas,/Vana karu lõi trummi,

Lõi trummi lõhki-/Sai vaevast lahti!

Eeva Helme

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga