Aasta ilmasündmuse valimine toimub juba kolmandat korda
Keskkonnaagentuur ja Eesti Meteoroloogia Selts kutsuvad kõiki ilmahuvilisi valima 2025/2026. aasta Eesti ilmasündmust.
Aasta ilmasündmuse valimise eesmärk on juhtida tähelepanu Eestis aset leidnud märgilistele ilmaoludele ja ilmastikunähtustele, mis on olnud erakordsed, jäänud inimestele meelde või mõjutanud oluliselt igapäevaelu, loodust ja vara. Selliste sündmuste märkamine ja talletamine aitab paremini mõista, kui vaheldusrikas ja mõjukas võib Eesti ilm olla.
Tänavu toimub aasta ilmasündmuse valimine juba kolmandat korda. Hääletusele on pandud Eesti Meteoroloogia Seltsi poolt välja valitud sündmused, mis toimusid ajavahemikul 2025. aasta jaanipäevast kuni 2026. aasta jaanipäevani.
Seekordsete kandidaatide seas on nii võimsaid äikeseid, trombe, suuri rahekamakaid, tormituuli ja tugevaid sajuhooge kui ka pikemaid ilmastikuperioode, mis mõjutasid Eestit laiemalt. Möödunud aastasse mahtusid näiteks heitlikud ilmaolud laulu- ja tantsupeo ajal, sajune ja niiske suvi, detsembri lõpu tugev loodetorm koos sellele järgnenud külma ja lumesadudega, lumine ja tuisune jaanuar ning erakordselt kuiv aasta algus. Omaette tähelepanu väärivad ka külm ja jäine talveperiood, mil avati jääteid saarte vahel, ning eriliselt soe märts.
„Ilm pakub eestlastele alati kõneainet, kuid aasta ilmasündmuse valimine aitab vaadata ka suuremat pilti. Viimaste aastate kandidaatide seas on üha enam sündmusi, mis sobituvad soojeneva kliimaga. Aga ei tohi ära unustada, et aastatevaheline muutlikkus jääb ikka alles ja ilmade äärmuslikkus isegi kasvab. Just seetõttu on oluline talletada lisaks vaatlusandmetele ka inimeste mälestusi ja emotsioone,“ ütleb Eesti Meteoroloogia Seltsi juhatuse esimees professor Piia Post.
Tänavuste 11 kandidaadi seas on mitmeid ilmastikusündmusi, mis haakuvad muutuvast kliimast tulenevate suundumustega. Näiteks on sagenenud tugevad sajuhood, intensiivsed äikesed, kuumapäevad ning pikemad kuivad perioodid. Kuigi üksikut ilmastikunähtust ei saa otseselt seostada kliimamuutustega, näitavad vaatlusandmed, et Eesti kliima on muutumas. Eesti kliima pikaajaliste muutuste kohta saab rohkem infot Keskkonnaportaali Kliimaatlasest, kus on võimalik tutvuda temperatuuri, sademete ja teiste kliimanäitajate muutustega.
„Ilm puudutab meid kõiki väga vahetult. Mõni sündmus jääb meelde oma ilu, teine just oma ootamatuse või tekitatud kahju tõttu. Aasta ilmasündmuse valimine aitab need hetked kokku koguda ja annab võimaluse vaadata tagasi sellele, milline oli möödunud aasta Eesti ilma vaates,“ sõnab Keskkonnaagentuuri sünoptik Kairo Kiitsak.
Oma hääle saab anda Eesti Meteoroloogia Seltsi kodulehel: ilmasündmuse hääletus. Hääletus on avatud kuni 17. juulini 2026. Aasta ilmasündmuse tiitli saab sündmus, mis kogub kõige rohkem hääli.
Võitja kuulutatakse välja 19. juulil Võrumaal Kaikas toimuval ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul. Sündmusi tutvustavad postitused ilmuvad hääletusperioodi jooksul Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi sotsiaalmeediakanalites.
Tule vali oma lemmik ja aita selgitada välja aasta ilmasündmus!