See on esimene kord, kui mõne teise NATO liikmesriigi kaitsekulutused elaniku kohta on suuremad kui Ameerika Ühendriikidel, märkis Yle.
Üle 1000 euro ühe elaniku kohta eraldasid kaitsele veel ka Luksemburg (1480), Holland (1368), Rootsi (1294), Soome (1266) ja Saksamaa (1063 eurot).
NATO keskmine oli 1212 eurot.
Suurematest NATO riikidest kulutas Ühendkuningriik kaitsele 969, Kanada 889, Prantsusmaa 795, Itaalia 675, Hispaania More 584 ja Türgi 224 eurot elaniku kohta.
Kui tavaliselt vaadeldakse kaitsekulusid suhtarvuna SKP-sse, siis elaniku kohta tehtud võrdluses tõusevad edetabeli etteotsa suhteliselt väikese rahvaarvuga jõukad riigid nagu on Põhjamaad, Holland ja Luksemburg, märkis Yle.
Leedu panustas eelmisel aastal kaitsesse 862 eurot ühe elaniku kohta ja Läti 668 eurot.
Kõige vähem kulutati elaniku kohta kaitsele Albaanias (133 eurot). Island statistikas ei kajastu, sest riigil puuduvad oma relvajõud.
Tegemist on NATO liikmesriikide kaitsekulude esialgsete andmetega 2025. aastal, mida on arvestatud 2021. aasta püsivhindades, märkis Yle.
NATO riigid on võtnud kohustuse tõsta oma otsesed kaitsekulutused 2035. aastaks 3,5 protsendini SKP-st ning lisaks kulutada veel 1,5 protsenti SKP-st kaitsega seotud investeeringutele.
Alliansi liikmesriigid on viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud oma kaitsekulutusi, aga teema kerkib kindlasti esile ka sel nädalal Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel.
