Esmaspäev, juuli 06, 2026

Teadus

Enneolematu avastus: sammaldes elavad seened teevadki neist ülimalt elujõulised olendid

Kõrbes kasvava sambla Crossidium squamiferum ehitus ja võime kuivades peaaegu täielikult veest tühjeneda ning vihma järel taas ellu ärgata. (a) Anza Borrego uurimisjaamast kogutud Crossidium squamiferum isend. Sammal on kolmnurkjas-ovaalsete lehtedega, mille tipust ulatuvad välja värvitud rakke mitte sisaldavad läbipaistvad karvakesed. Lehtede pealmisel küljel (b) paiknevad väikesed kühmud ehk papillid, mis aitavad vett siduda. Eoseid sisaldav kupar (c) on silindrikujuline ja kaetud pika nokataolise kaanega. Fotodel (d) ja (e) on näha eri Crossidium liikidest koosnev samblakooslus enne märgumist ja pärast vee saamist. Kuivana on taimed kokku tõmbunud, kuid niiskuse mõjul avanevad lehed kiiresti. Seda nähtust nimetatakse poikilohüdrilisuseks – samblad ei hoia oma veesisaldust ise stabiilsena, vaid kuivavad koos ümbritseva keskkonnaga ning muutuvad taas elujõuliseks kohe, kui vett jälle saadavale tuleb. Rohelised lehed näitavad, et taimed on terved.
Loe kokkuvõtet
Ameerika teadlased avastasid ootamatu asjaolu – kuigi varasemalt on avatud, et samblad ei tee seentega koostööd, siis nii see pole. Avastus võib aidata mõista, kuidas pärineb elu planeedil Maa. Samuti võiks see ootamatu kooslus aidata ehk tulevikus taastada inimtekkelist kahju looduses.

Samblad on ellujääjad, mis suudavad üle elada igasugused tingimused. Näiteks, nad võivad kuivada ära, kuid vihmasaju järel taas ellu ärgata. Samuti suudavad nad elada ka esmapilgul võimatutes keskkonnatingimustes, näiteks kasvada kivide peal või kõrbetes.

Just neil põhjustel räägitakse, et neid saaks ehk kasutada kunagi Marsi terravormimiseks ehk planeedi elukeskkonna Maa-sarnaseks kujundamiseks. Uurimus on aga tõestanud, et samblad on seniseni midagi meie eest varjanud.

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga