Nüüd uuris Glasgow’ ülikooli teadlaste juhitud töörühm istumise ja vähi seoseid, eesmärgiga parandada kontoritöötajate ja väheliikuvate inimeste elukvaliteeti. Selgus, et tervisele on kõige kahjulikum just pausideta paigalistumine. Vähiriski saab aga vähendada ka ilma raske treeninguta.
Terviseriski maandab uuringu põhjal juba see, kui asendada üks tund istumist kerge kehalise aktiivsusega. Autorite arvutused näitavad, et niisugune elustiilimuutus vähendab vähisuremuse ohtu 12 protsenti. Mõõduka pingutuse, näiteks reipa kõnni korral piisab poolest tunnist, samas kui tugev füüsiline pingutus avaldab arvestatavat mõju juba viie minutiga.
Nihele ja siruta
Tulemusteni jõudmiseks analüüsis töörühm Ühendkuningriigi biopanga (UK Biobank) andmeid. Valimisse kuulus üle 90 000 osaleja, kes kandsid nädal aega randmel kiirendusandureid. Erinevalt varasematest ankeete kasutanud uuringutest põhines uus töö vahetul kehalisel mõõtmisel. See aitas neil vältida inimeste ebatäpsest mälust tulenevaid vigu.
Seadmetega kogutud hiiglasliku andmehulga lahtimõtestamiseks võttis töörühm appi tehisaru. Spetsiaalne masinõppemudel eristas andmetest istudes veedetud aega, koduseid toimetusi, rahulikku kõndi ja rasket treeningut. Uuringu kaasautori ja Glasgow’ ülikooli teadlase Ziyi Zhou hinnangul oli algoritmi maalitud pilt inimeste tegelikest harjumustest väga tõepärane.
Masin tõi esile lühikeste pauside ja pikaajalise istumise vastanduse. Uurijad lugesid ohtlikuks järjestikust paigalistumist, mis kestis vähemalt pool tundi. Sellise istumise jooksul pidi osaleja olema vähemalt 90 protsenti ajast täiesti liikumatu: igasugused lühikesed sirutuspausid ja asendimuutused nullisid istutud aja kahjuliku mõju ära.
Töörühma andmetel mõjutab pikk istumine keha rasvavarude paigutust ja vereringet. Liikumatul inimesel koguneb rasv kudedesse, kus seda tavaliselt ei asu, näiteks maksa ja luustikulihastesse. Uuringu autori ja Glasgow’ ülikooli teadlase Frederick Ho sõnul aitavad lühikesed aktiivsuspausid aga keha ainevahetust loomulikult turgutada. Sel juhul parandab lihaste regulaarne n-ö äratamine kudede insuliinitundlikkust.
Triikraud vs. hantel
Lisaks üldisele suremusele pöörasid autorid tähelepanu kindlatele haigusvormidele. Järjepidev toolil lösutamine suurendas eeskätt ülekaalulisuse ning teise tüübi diabeediga seonduvate vähkkasvajate, sh maksa-, neeru- ja rinnavähi tekkeohtu. Lühikeste sirutuspausidega istujatel esines neid haigusi aga märksa harvem.
Sageli jätavad arstid ametlikes tervisesoovitustes kerge liikumise tähelepanuta. Ziyi Zhou sõnul kinnitavad uued andmed nüüd, et argipäevas on ka kerge aktiivsus tähtis. Tervislikult elamiseks piisab teisisõnu hantlitrenni asemel juba tolmuimejaga kodu koristamisest ja triikimisest või rahulikust jalutuskäigust pargis.
Uurijad tegid eraldi analüüsi ka kehamassiindeksi ja vööümbermõõdu põhjal. Ilmnes, et istumise ja vähi seos ei sõltu inimese kehakaalust ega kehaehitusest: vähioht varitses pikaajalisi istujaid hoolimata sellest, kas nende näitajad jäid tervisliku normi piiresse või mitte. Katkematu paigalistumine ohustab seega ühtviisi igasuguses füüsilises vormis kontoritöötajaid.
Kogutud andmetel on siiski omad puudused, millega uuringu autorid oma järeldustes ka arvestasid. Randmeandurid salvestasid uuritavate igapäevast liikumist vaid ühe nädala jooksul. Nii lühike vaatlusaeg ei pruugi anda edasi inimese eluaegseid harjumusi ja pikaajalist tervisekäitumist. Frederick Ho sõnul kipuvad biopanga vabatahtlikud olema ka ülejäänud ühiskonnast mõnevõrra terviseteadlikumad.
Lisaks ei suuda masinõppemudel praegu veel tuvastada istumise laiemat konteksti ja sisu. Zhou sõnul tahavad teadlased edaspidi mõista, kas näiteks televiisori ees istumine räsib tervist rohkem kui pikk töö arvutiga töölaua taga. Autorite hinnangul peavad riiklikud terviseprogrammid pakkuma tulevikus tuge just neile, kes on töö iseloomu tõttu sunnitud pikki tunde paigal püsima.
Teadustöö avaldati ajakirjas PLOS Medicine.