Kuna Põhjasõjas suur osa Tartust rüüstati ja lasti õhku, eeslinnad põletati ning linnakodanikud küüditati Venemaale, käis sõjas hävitatud kivimajade taastamine linnarahval üle jõu, nende asemele ehitati arvukalt tuleohtlikke õlg- või laudkatustega puumaju. Nii kimbutasidki 18. sajandi teisel poolel Tartu linna tulekahjud, suuremad neist leidsid aset 1755., 1763. ja 1775. aastal. Seetõttu pole suurem osa Tartu vanast puitarhitektuurist säilinud, vanim puumaja on osalt 1720. aasta paiku valminud Uppsala maja Jaani tänaval. Samuti pääses 1740. aastail valminud elumaja samal tänaval, milles tänapäeval tegutseb 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum.

1775. aasta tulekahju sai alguse praegusel Rüütli 17 krundil asunud koolimaja kõrvalhoonest, mille hoovil matemaatikaõpetaja õlut tegi. Põleng kandus tuulega kiiresti kesklinna ja üle puusildade ka Emajõe teisele kaldale. Tulekahjus hävis mõne hinnangu kohaselt kuni kaks kolmandikku linnast. Maha põles 290 maja, kaks silda ja enamik poode, samuti 1730. aastal Raekoja platsile püstitatud puust raekoda.

6. juuli sündmused Eestis

1775 – kaks kolmandikku Tartu linnast hävis tulekahjus.

1862 – Soomes Kuopios ilmus eepose «Kalevipoeg» eestikeelne väljaanne.

1865 – Tartus asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Vanemuise Selts.

1870 – lauluseltsis Vanemuine toimus esimene eestikeelne teatrietendus (Lydia Koidula «Saaremaa onupoeg»).

1912 – Narvas algas 7. juulini kestnud I eesti asunduste laulupidu. Ürituse kõrval toimus ka eesti asunduste koosolek.

1940 – Avaldati Eesti Töötava Rahva Liidu valimisplatvorm.

1940 – Tallinnas Vabaduse väljakul korraldati Riigivolikogu uue koosseisu valimiskampaania alguses töötajate ja sõdurite meeleavaldus.

1944 – šokolaadi- ja kompvekitehas Kave tagastati omanikele Karl ja Kolla Velnerile[5]

1965 – Tallinnas avati esimene trollibussiliin (Teater Estonia–Hipodroomi).

1974 – Tartus toimus Balti liiduvabariikide VI üliõpilaslaulupidu.

1980 – Stockholmis toimusid 13. juulini kestnud III rahvusvahelised Eesti päevad.

1984 – Tallinnas toimus 8. juulini kestnud IX üliõpilaslaulupidu «Gaudeamus».

2021 – FSB pidas Peterburis 1,5 tunniks kinni Eesti konsuli Mart Lätte, väidetavalt ajal, mil ta võttis Venemaa kodanikult vastu salastatud materjale, Eesti välisministeeriumi sõnul oli tegu provokatsiooniga.

6. juuli sündmused maailmas

1415 – Jan Hus põletati tuleriidal.

1484 – Diogo Cão avastas Kongo jõe suudme.

1560 – Edinburghi leping Šotimaa ja Inglismaa vahel.

1609 – Böömimaal kuulutati välja usuvabadus.

1785 – USA More rahaühikuks valiti dollar.

1801 – Algecirase lahing Prantsuse-Hispaania ja Briti vägede vahel

1885 – Louis Pasteur katsetas edukalt marutõve-vastast vaktsiini.

1923 – jõustus NSV Liidu põhiseadus, mille kohaselt oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit demokraatlik föderatiivne riik ning kõrgeimaks võimuks rahvas. Sellega oli uue riigi moodustamine ametlikult lõpule jõudnud.

1941 – päev, mil NSVL pidi Stalini plaanide kohaselt esimesena ründama Saksamaad.

1944 – USA-s Connecticuti osariigis tuleneelajate telgist alguse saanud tsirkusetulekahjus sai surma 167 inimest.

1957 – John Lennon ja Paul McCartney said teineteisega tuttavaks.

1968 – Saalomoni saared vabanesid Briti võimu alt ja said iseseisvaks.

1971 – Suri jazzmuusik Louis Armstrong.

1988 – Šoti ranniku lähedal Põhjamere suurimal naftaplatvormil Piper Alphal puhkes tulekahju, hukkus 167 inimest, ellu jäi 61 inimest.

1994 – Bill Clinton tegi esimese USA More presidendina visiidi Balti riikidesse, külastades Riiat.

1997 – Marsil hakkas tööle esimene uurimisrobot Sojourner.

2000 – Kagu-Euroopat tabanud kuumalaine ajal tõusid päevased temperatuurid 45 kraadini, 25 inimest suri.