
Ooker-röövlamelane on Lõuna-Ameerikast pärit maismaal elav röövtoiduline lameuss. Ta ei ole inimesele otseselt ohtlik, kuid võib ohustada mullaelustikku, sest toitub vihmaussidest, tigudest, nälkjatest, putukavastsetest ja teistest mullaselgrootutest.
Vihmaussid ja muu mullaelustik on olulised mulla viljakuse, struktuuri, veerežiimi ja aineringe hoidjad. Seetõttu võib liigi levik kahjustada nii elurikkust kui ka mullaökosüsteemide toimimist ja seega ka toidujulgeolekut.
Põhjamaade värsked leiud näitavad, et see liik ei ole enam ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa probleem. Kuna ooker-röövlamelane levib peamiselt inimese kaasabil, on kõige olulisem avastada ta enne, kui liik jõuab aedadest või taimemüügi kohtadest loodusesse.

Liik levib eelkõige potitaimede, juurepallide, kasvusubstraadi, mulla, komposti ning mullaga määrdunud töövahendite ja masinatega. Rootsi kogemus näitab, et taimemüügi ja istutusmaterjali kontroll on võtmetähtsusega: lameussid võivad peituda poti all, potis, juurepallis, taimekastides, alustel, kilede ja muude niiskust hoidvate materjalide all.
Täiskasvanud ooker-röövlamelane on tavaliselt 5–8 cm pikk ja umbes 5 mm lai. Keha on lame, läikiv ja mõlemast otsast teravnev. Selg on pruunikas kuni tumedam, sageli mustjate pikitriipude või võrgutaolise mustriga, alakülg hallikasbeež. Munakapslid on umbes pipratera suurused, siledad, algul punakad, hiljem tumepruunid kuni mustad. Liik on aktiivsem hämaras ja öösel ning teda võib leida niisketest varjepaikadest – näiteks pottide, kivide, puutükkide, lehtede, kile või muu maapinnal oleva materjali alt.

Lillepottide ja mullapallide kontrollimisel soovitatakse kasutada pealampe, kuna nii loomad kui ka nende roomamisel jäävad limajäljed läigivad nii hästi vastu ja loomad on paremini märgatavad.
Kliimaministeerium palub eriti tähelepanelik olla neil, kes toovad sisse või müüvad Euroopa teistest riikidest pärit potitaimi ja istutusmaterjali. Paljasjuurne taimematerjal on väiksema riskiga, kuid mullaga või kasvusubstraadiga taimede puhul tuleb kontrollida nii poti välispinda, poti põhja, alust, kaste kui ka juurepalli. Kontrollimisel tuleks kasutada kindaid, sest lameusside lima võib nahka ärritada.
Kui kahtlustate ooker-röövlamelase leidu:
- ärge viige taime, mulda ega leitud looma leiukohast edasi;
- tehke leiust ja võimalusel ka taimepotist või juurepallist fotod;
- kasutage kindaid ja vältige looma paljakäsi puudutamist;
- pange kahtlane isend võimalusel kindlalt suletavasse anumasse või kilekotti ja hukkamiseks sügavkülma;
- Leiust teavitamiseks sisestage vaatlus koos fotoga loodusvaatluste andmebaasi või PlutoF Go äppi;
- ärge visake kahtlast materjali komposti ega loodusesse.
Ooker-röövlamelane on lisatud Euroopa Liidu invasiivsete võõrliikide nimekirja. See tähendab, et liigi teadlik sissetoomine, pidamine, kasvatamine, transport, müük, vahetamine, paljundamine ja loodusesse laskmine on keelatud. Juhusliku leiu korral on oluline tegutseda kiiresti, et vältida liigi edasist levikut.
«Varajane teavitamine annab võimaluse kiiresti hinnata, kas tegu on selle liigiga, ning vajaduse korral võtta tarvitusele meetmed enne, kui liik jõuab laiemalt levida. Palume aiandussektoril ja aiapidajatel kahtlaste leidude puhul mitte oodata, vaid anda neist kohe teada,» lisas Merike Linnamägi Kliimaministeeriumi elurikkuse osakonnast.
Kliimaministeerium jälgib koostöös Keskkonnaameti ja teiste partneritega liigi levikut lähiriikides ning täpsustab vajaduse korral juhiseid taimemüüjatele, haljastajatele ja aiapidajatele.
