Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelvalve juht Taavi Kirss rääkis, et selle tulemusena on liiklustrahvide arv langenud. Ta nentis, et varasemalt moodustasid just väikesed kiiruseületamised ligi poole trahvidest.
Kirsi sõnul pole nooremad juhid kuigi suured kiiruseületajad ning probleem puudutab rohkem keskealisi. “Sõidukiga põhjustab enim liiklusõnnetusi 40-aastane mees,” nentis ta.
Kirss ütles, et maanteel on liiklus suhteliselt rahulik. Praegu on aga näha, et probleemid tekivad ennekõike kõrvalteedel, kus vanemaealised, kes ei pruugi peateed tähele panna, sõidavad teistele ette.
Muret teevad ka mootorratturid. “Meil tekib igal suvel probleem, kui mõni mootorrattur otsustab ikkagi oma sõidukiirust sedavõrd ületada, et ei suuda sõidukit kontrollida ja kahjuks hukkub liiklusõnnetuses,” rääkis Kirss.
Ta ütles, et politseile on läbi aastate laekunud teavet seltskondade kohta, kellele meeldib öistel aegadel teel kihutada. Kirss nentis, et paranemismärke on näha kiirendusvõistluste ja autode kogunemiste puhul, kus korraldajad on läinud seaduslikule teele ja hakanud oma üritusi registreerima.
“Mis siin salata, tänasel päeval on probleemiks see, et noored teevad ühissõitu, minnakse elamurajoonide vahele ja hakatakse seal driftima ja kihutama ning see segab inimeste rahu,” ütles ta. Sellisel juhul tuleks helistada politseisse.
Kirsi sõnul on Eestis olulisel kohal ennetustöö. Ta sõnas, et politsei jälgib suuremate autoparkidega ettevõtete liikluskäitumist läbi trahvide. Politsei suhtleb nende ettevõtete juhtkondadega ning arutab, kuidas liikluskäitumist parandada saaks.
“Mind üllatas positiivselt, et ettevõtted võtavad seda tõsiselt, suhtlevad oma töötajatega ja proovivad lahendusi leida,” sõnas Kirss. Ta usub, et liikluskultuur läheb järjest paremaks.
Riskiisikutega võtab politsei otse ühendust ning kutsub nad jaoskonda, kus suheldakse ja peegeldatakse, mis on või võivad olla liikluses riskikäitumise tagajärjed.
Lisaks kasutatakse rahunemispeatuse lahendust, mida Kirsi sõnul ei tehta kusagil mujal maailmas. “Politsei peatab sõidukijuhi, kes ületab kiirust kuni 20 km/h ja ta juht saab ise politseiniku juuresolekul oma käitumist analüüsida,” selgitas ta. Kui aga juht ületab kiirust enam kui 20 km/h, järgneb väärteomenetlus.
Olemas on ka abipolitseinike kiiruskontrollid, kus nad käivad kogukonna jaoks olulises liikluse murekohas kiirust mõõtma ja suhtlevad seal ka autojuhtidega.
Juunis võttis riigikogu vastu seadusmuudatuse, mis kohustab politseid edaspidi autojuhte mobiilsete kiiruskaamerate eest hoiatama.
Seaduse kohaselt peab väljaspool asulat olema kiiruse mõõtmisest teavitav märk paigaldatud 300–500 meetrit enne mõõtmiskohta ning asulas 150–300 meetrit enne mõõtmist.