Maa- ja ruumiameti direktori Erki Ernitsa sõnul tuleb eristada riiklikel andmetel põhinevaid kaarte ja eraettevõtete loodud kaardirakendusi.
“Kui me räägime Eesti riigi poolt loodavatest ruumiandmetest, siis maa- ja ruumiamet loob ruumiandmeid selleks, et need andmed oleksid Eesti jaoks ühtselt olemas – täpsed ja usaldusväärsed. Me ei kasuta tavakasutajate andmeid otse.
Kõik see, mis puudutab riiklikult loodud ruumiandmeid, siis seal valeinfo sisse sattumise võimalus ei ole kunagi lõpuni välistatud, aga seal see tõenäosus on ikkagi väga väike,” rääkis Ernits.
Süsteem erineb aga eraettevõtete loodud kaartidest.
“Kui me räägime Google’ist, siis Google’i kaarte omab Google’i kontsern ja neil on omad andmete loomise loogikad ja reeglid. Sageli lähtutakse kättesaadavatest avaandmetest ja kõigest muust sellisest ja tehakse sellest üks tervikkaart kokku,” selgitas Ernits.
Google’i kaart võimaldab kasutajatel teha ettepanekuid selle täiendamiseks.
Kuna soovitusi ei kontrolli päris inimesed, siis kohaliku konteksti puudumise tõttu ei pruugi automaatsed kontrollid kõiki eksitavaid märkusi avastada.
“Pahatahtlikku nimede lisamist või kõike muud sellist püütakse seal veel vältida, aga päris automaatsete kontrollidega see lõpuni võimalik ei ole, eriti kui need automaatsed kontrollid ei ole kuidagi seotud kohaliku kontekstiga. Et kui me toome selle mõne näite siin ka Eestist, siis seal reeglina on lisatud mingisugune nii-öelda ajalooline objekt, mille nimetus on pandud selliseks, mis kontrollile tundub loogiline ja siis nad ongi sinna Google’i kaardile jõudnud,” rääkis Ernits.
Näiteks paikneb Google Mapsis Kaarli puiesteel ajalooline punkt nimega “Järvani allee”.
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) kinnitab, et on sellest ammu teadlik, kuid tal ei ole plaanis midagi ette võtta.
“Oponendid naljaviluks sellise nalja seal Google Mapsis tegid. Ma hindan kvaliteetset huumorit ja minu hinnangul on see tervitatav. Kui kaua see peab seal nüüd olema, on eraldi küsimus. Mina plaanin oma tööd teha, sellistele teemadele ma aega paraku ei kuluta.”
Valeinfo avastamise korral soovitab Ernits esmalt pöörduda selle avaldanud platvormi poole ja paluda ekslik info eemaldada.
Ernits tõdeb, et seni, kuni leidub inimesi, kellel on motivatsioon valeinfot kaartidele lisada, säilib ka probleem.
