Pühapäev, juuli 05, 2026

Teadus

TEADUSMINUTID «SELGE PILT» ⟩ Kas maailm koosneb nullidest ja ühtedest?

Marek Strandbeg püüab anda vastuts küsimusele, kas maailm koosneb nullidest ja ühtedest.
Loe kokkuvõtet
Kas kõik, mida me näeme, katsume ja kogeme, võiks lõpuks taanduda koodile? Marek Strandberg võtab «Selge pildi» saates ette küsimuse, mis kõlab korraga nagu ulmefilm ja füüsikatund. Nullid ja ühed on andnud meile arvutid, mudelid ja digimaailma, kuid looduse kirjeldamisel võib sellest keelest väheks jääda. Sealt algab teekond kvantarvutite ja kubittide poole, kus üks olek ei pea olema ainult üks asi. Ent kas ka see uus keel suudab öelda maailma kohta kõik vajaliku?

Kuku raadio teadusrubriigis «Selge pilt» arutleb Marek Strandberg koos saatejuhtidega küsimuse üle, kas maailm koosneb nullidest ja ühtedest. Strandberg selgitab, et on olemas hüpotees, mille järgi meie tajutav ja katsutav maailm on tegelikult mingi abstraktse informatsiooni avaldumine.
Nullid ja ühed viitavad siinkohal tavalisele kahendsüsteemile, millele tugineb klassikaline arvutamine. Ta toob näiteks kultusfilmi «Matrix», kus reaalsus justkui ongi taandatav koodile. Samas rõhutab Strandberg, et nullide ja ühtede abil maailma kirjeldamisel on piirid. Arvutite võimsus on lõplik ning kahendsüsteemis ei ole võimalik teatud suurusi, näiteks arvu π, lõpmatu täpsusega esitada. «π oma olemuselt on väga täpne suhe, aga meil ei ole nii palju nulle ja ühtesid, kui oleks vaja selle täpseks kirjeldamiseks,» ütleb ta.

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga