25-aastane Tampere elanik Vassili Marinin oli oodanud teistsugust suve. Vene mees, kes õpib Tampere Kutsekoolis pagariks, oli saanud suvetöö väikeses kohvikus.
Seejärel tuli väljasaatmiskorraldus, sõnab ta.
Marinin, kes põgenes Venemaalt Soome veidi alla nelja aasta eest sõja eest, on hirmunud, vahendab Yle.
Ta usub, et Venemaal riskib ta langeda võimude meelevaldse tegevuse ohvriks. Halvimal juhul tähendaks see vanglasse või Ukraina rindele saatmist.
Politsei võib mind iga hetk peale võtta ja Venemaale tagasi saata, räägib mees Yle-le videolingi vahendusel.
Soome migratsiooniamet tegi Marinini suhtes esmakordselt negatiivse varjupaigaotsuse 2025. aasta jaanuaris.
Ta vaidlustas otsuse esmalt Helsingi halduskohtus ja seejärel kõrgeimas halduskohtus; mõlemad kohtud jätsid kaebuse rahuldamata.
„Alguses uskusin, et Soome ametivõimud soovivad mu juhtumit põhjalikult uurida,” räägib ta.
„Selle asemel aga tahetakse kõik varjupaigataotleja öeldu ümber lükata ja tõestada, et olen petis,” ütleb Marinin.
Marinini sõnul on tal rahvusvahelise kaitse taotlemiseks mitu põhjust.
Ta usub, et Venemaa võimud võivad teda karistada nii tema valitsuse- ja sõjavastaste vaadete kui ka seksuaal- ja soovähemusse kuulumise eest.
Marinin on osalenud Soomes sõjavastases tegevuses ja Pride’i üritustel. Samuti on ta sotsiaalmeedias rääkinud oma panseksuaalsusest.
Venemaal on LGBTQ+ õiguste eest seismine kuulutatud ebaseaduslikuks äärmuslikuks tegevuseks.
Seetõttu seisavad seksuaal- ja soovähemused riigis silmitsi üha avalikuma diskrimineerimisega ning inimesi on süüdi mõistetud ainuüksi vikerkaaresümbolite jagamise eest internetis.
Ukrainasse raha saatmine võib kaasa tuua vangistuse.
Marinin ütleb, et ka tema ise on Venemaal ohus oma Ukraina-sidemete tõttu.
Näiteks on Marinin nii saatnud raha ühele Ukraina kodanikule kui ka temalt raha vastu võtnud.
Venemaal on inimesi mõistetud aastateks vangi ainuüksi väikeste rahasummade saatmise eest ukrainlastele.
Marinini sõnul tundsid julgeolekuteenistus (FSB) tema ja ta elukaaslase vastu huvi juba siis, kui ta Venemaalt põgenes.
Lisaks teatab Marinin, et Venemaa ametivõimud muutsid selle aasta alguses tema sõjaväearvestuse andmeid.
Tema hinnangul tähendab see, et mees, kes oli varem diabeedi tõttu sõjaväeteenistusest vabastatud, võib nüüd sattuda silmitsi halvima võimaliku stsenaariumiga: käsuga suunduda rindele.
Soome Migratsiooniameti mai lõpus tehtud uue otsuse kohaselt ei vaja Marinin rahvusvahelist kaitset.
Yle nähtud dokumendi kohaselt ei pea migratsiooniamet võimalikuks, et Marinit võiks pidada Venemaa võimude jaoks „erilist huvi pakkuvaks isikuks” tema sotsiaalmeediapostituste, aktivismi või rahaülekannete tõttu.
Samuti leiab migratsiooniamet, et Marinini selgitused oma seksuaalse identiteedi kohta jäid „napiks ja pealiskaudseks” ning puudub „põhjendatud alus arvata”, et teda võiks Venemaal ähvardada oht langeda „tõsiste inimõiguste rikkumiste” ohvriks.
Lisaks ei peeta Marininit agressioonisõtta värbamise osas „eriti huvipakkuvaks” isikuks.
Seetõttu saadetakse Marinin tagasi Venemaale ja talle määratakse kaheaastane sisenemiskeeld Euroopa Liitu.
Marinini sõnul on väljasaatmisotsus nüüd jõustunud, kuna halduskohus lükkas selle peale esitatud apellatsiooni tagasi juba päev pärast selle esitamist juuni lõpus.
Yle intervjueeritud eksperdid Marinini juhtumit otseselt ei kommenteeri.
Siiski kritiseerivad nad Soome migratsiooniametit riigiinfo väga range tõlgendamise ja Venemaa varjupaigataotlejatele kaitse andmise läve liiga kõrgeks seadmise eest.
Amnesty Internationali Soome osakonna tegevjuht Frank Johansson juhib tähelepanu sellele, et Venemaa võimud tegutsevad meelevaldselt ja mõistavad inimesi süüdi väga tühiste asjade eest.
„See on nagu õnnemäng,” ütleb Johansson.
Samuti peab ta probleemseks asjaolu, et halduskohus süveneb harva põhjalikult kaebustesse, mis on esitatud Soome migratsiooniameti otsuste peale.
Pagulaste nõustamiskeskuse juristi Hanna Laari sõnul on inimõiguste olukord Venemaal järsult halvenenud. See muudab paljude jaoks tagasipöördumise üha ohtlikumaks.
Laari märgib, et pagulasõiguse kohaselt tuleks ebaselgetes olukordades langetada otsus alati varjupaigataotleja kasuks.
„Negatiivseid otsuseid nähes mõtlen sageli, kuidas nende tegija öösiti magada saab. Kuidas saab ta olla piisavalt kindel, et inimene võib turvaliselt Venemaale naasta?” küsib ta.
Paljud venelased on taotlenud varjupaika Soomes ja teistes EL-i riikides pärast seda, kui Venemaa alustas neli aastat tagasi agressioonisõda Ukraina vastu ja kuulutas välja osalise mobilisatsiooni.
Statistika kohaselt on Soome viimase 12 kuu jooksul menetlenud 467 Vene kodaniku varjupaigataotlust. Neist 171 taotlejale anti varjupaik, samas kui 189 sai deitava otsuse.