Tänaseks on uudse teksakanga loomisest ja TalTechi tööstusdoktori kraadi kaitsmisest möödas kolm aastat, kuid Denim Dreami brändijuhina töötava Nele Mandre sõnul teekond üha jätkub. Nii valmis 2025. aasta sügisel tema loodud kangast rõivakollektsioon, mis jõudis poelettidele ja e-poodi ning 2026. aasta kevadel ka Tallinna moenädalale.

Mandre tunnistab, et huvi tema teksakangast rõivaste vastu on ületanud esialgseid ootusi. «Eriti rõõmustab, et inimesed väärtustavad kollektsiooni disaini kõrval ka selle tausta,» vihjab Mandre faktile, et innovaatiline kangas valmis teadus- ja arendustöö tulemusel TalTechi Tekstiilitehnoloogia labori ning välismaiste tootmispartnerite kaasabil. Välja arendatud kangas on tõeliselt vastupidav. Tagasisides kiidetakse ka materjali mugavust ja kaasaegset välimust.

Ja kui tavaliselt kantakse teksasid (kahjuks) ainult 2-3 aastat, siis Mandre seadis kohe algul olulise sihi, et innovaatilise kanga eluiga peaks olema oluliselt pikem. «Palju huvi on tekitanud ka koostöö teadusasutuse ja ettevõtte vahel, mis näitab, et tarbijad hindavad üha enam teaduspõhiseid lahendusi ka moevaldkonnas,» tõdeb Mandre.

Eestis ainulaadne projekt

Tema kangaprojekti teeb eriliseks asjaolu, et Eestis ei ole varem ükski teadlane koostöös ettevõttega arendanud selliselt välja teksakangast, millest omakorda valmib rõivakollektsioon. «Projekti nähtavust ja mõju kinnitab ka avalikkuse tähelepanu, paaril korral on inimesed mind ära tundnud televisioonis kajastatud uudisloo põhjal ning avaldanud tunnustust,» sõnab Mandre.

Siiski ei alustanud ta kanga loomist n-ö tühjalt kohalt, vaid töötas juba enne doktorantuuri Põldma Kaubanduses Denim Dreami brändi tootearenduse osakonnas peakonstruktorina. «Ajaga olen saanud ka osakonnajuhatajaks. Lisaks olen Tallinna Tehnikaülikooli Tekstiilitehnoloogia laboris külalisõppejõud,» märgib Mandre, kes jätkas ka pärast teaduskraadi saamist ettevõtte ja ülikooli vahelise koostöö arendamist.

Tööstusdoktorantuurile tagasi vaadates tundub Mandrele, et kõige keerulisem kogu selles protsessis oligi tootmispartnerite leidmine. Kus seda oma kangast valmistada, kui Eestis puuduvad teksariide kudumise tehased? Sel põhjusel tuli vaadata välismaa poole. «Samal ajal seadsid projektile täiendavaid piiranguid suured tootmise miinimumkogused ning tehastes kasutusel olevad standardiseeritud ja juba sisseostetud lõngad. Iga soovitud muudatus lõngade või kanga koostise osas tähendas keerukat ja kulukat protsessi ning mitmel juhul ei olnud tootjad valmis selliste erilahendustega kaasa tulema,» kirjeldab Mandre.

Antud doktoritöö tegi keerukaks ka asjaolu, et partnerettevõtted asusid kaugel välismaal ning Eestimaal napib teksakanga tootmise kompetentsi. Doktoritöö juhendajate, professorite Tiia Plamuse ja Andres Krummega peeti aga päris palju arutelusid, mis aitasid tööga edasi minna. «Paljud lahendused tuli leida katsetamise, õppimise ja järjepideva töö käigus.»

Samas pakkus doktorantuur ka palju toredaid hetki

«Kõige põnevamaks pean kogu materjaliarenduse protsessi,» avaldab Mandre. «Eriti inspireeriv oli Ida-Türgis asuvate suurte teksakanga tootmise tehaste külastamine, kus sai oma silmaga näha tööstust, mille kohta olin seni peamiselt teaduskirjandusest lugenud. Teoreetiliste teadmiste sidumine reaalse tootmiskeskkonnaga kinnitas taas, et praktika on üks parimaid õpetajaid.»

Nele Mandre hinnangul on viimase paari-kolme aastaga asjad märgatavalt muutunud. Näiteks kui tema oli tekstiili valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis esimene tööstusdoktorant, siis praegu on seal lisaks ühele tööstusdoktorandile ka nn tavalisi doktorante. Samuti ei pea enam kusagil selgitama, miks «jätkusuutlikkus» või «keskkonnasõbralikkus» on olulised.

Teksakanga arendusega saab minna edasi

See, et ta tegi ja teeb õiget asja, kinnitab ka fakt, et jätkusuutlikkusest on vaid paar-kolm aastat hiljem saanud kogu valdkonna peamine arengusuund. «Näiteks käisin hiljuti Frankfurdis tekstiilimessil, kus suhtlesin paari suure teksatootjaga. Seal oli näha, kuidas ettevõtted otsivad aktiivselt uusi materjale, tehnoloogiaid ja tootmisprotsesse, mis aitaksid vähendada keskkonnajalajälge ning vastata üha kõrgematele ootustele.»

Millised plaanid on aga tööstusdoktorikraadiga tekstiili- ja moeeksperdil tulevikuks?

Mandre sõnul on tema üheks oluliseks sihiks teksakanga edasiarendus, mis on pidev ja järjepidev protsess. «Lisaks sellele osalen koostöös ettevõtte ja ülikooliga ka teistes arendusprojektides, mis toetavad innovatsiooni ning teaduspõhiste lahenduste rakendamist tekstiili- ja moevaldkonnas.» Tulevikku vaadates loodab ta, et innovaatilised materjalid leiavad üha laiemat rakendust ning mõjutavad samas ka inimesi tarku valikuid tegema. «Tunnen, et minu projekt on suurepärane näide sellest, kuidas teadus ja ettevõtlus saavad ühiselt luua lahendusi, millel on reaalne mõju nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka keskkonnale.»