Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 3. juulil kell 16.51:

– Venemaa öistes rünnakutes Ukrainale hukkus neli inimest;

– Independent: Venemaa vallutas kuue kuuga vaid 40 ruutkilomeetrit;

– Meedia: Ukraina ründas Venemaa energiaseadmete tehast Belgorodis;

– Venemaa rünnakus Kiievile hukkunute arv kasvas 30 inimeseni;

– Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu;

– Spectator: Putini moonutatud reaalsus takistab rahukõnelusi;

– Venemaa lubab kütusepuuduse tõttu toota madalama kvaliteediga bensiini;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit.

AFP: Ukraina rinne püsis juunis suuresti paigal

Ukraina sõja rinne püsis juunis suures osas paigal, kuivõrd Venemaa hoog jätkab endiselt raugemist, näitas uudisteagentuuri AFP analüüs Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmete põhjal.

Juuni andmed näitasid, et Venemaa vallutas juurde 30 ruutkilomeetrit, peamiselt Harkivi oblasti kirdeosas.

ISW teatel tulenes see territoriaalne võit aga peamiselt varasemate Vene sissetungide ümberhindamisest, kuna ilmnes uusi tõendeid.

Ukraina väed võitsid juurde 11 ruutkilomeetrit lõunas Zaporižžja oblastis ning 18 ruutkilomeetrit Dnipropetrovski oblasti keskosas.

“Praegu nendes oblastites toimuvate Ukraina vasturünnakute ulatus ja laad on ebaselged,” teatas ISW.

“Nende jätkuvate lahingutegevuste tulemused on endiselt ebaselged ning kajastuvad andmetes tõenäoliselt lähinädalatel,” lisati teates.

Moskva kaotas aprillis ja mais umbes 403 ruutkilomeetrit. Venemaa edasiliikumine on aeglustunud alates 2025. aasta lõpust, kuivõrd seda on pärssinud Ukraina rinde- ja keskmaadroonide rünnakute kasvav tõhusus.

Aprill oli esimene kuu kahe ja poole aasta jooksul, mil Vene väed loovutasid rohkem territooriumi kui vallutasid ning Ukraina jätkas mais sellele edule tuginemist.

Vene väed on 2026. aastal seni edasi liikunud keskmiselt 15 ruutkilomeetrit kuus, võrreldes 405 ruutkilomeetriga kuus 2025. aastal.

Hinnangud ei hõlma Venemaa enda väiteid edasiliikumiste kohta, mida ISW ei ole kinnitanud ega ka ümber lükanud.

Moskva okupeerib veidi üle 19 protsendi Ukrainast.

See hõlmab umbes seitset protsenti – Krimmi ja osa Donbassist –, mis oli juba enne 2022. aasta veebruari sissetungi Venemaa või venemeelsete separatistide kontrolli all.

Suurema osa oma edust saavutas Venemaa konflikti esimestel nädalatel.

Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et ründas okupeeritud Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju. Ukraina andis droonilöögi Saki ja Gvardiiski lennuväljadele. Esialgsetel andmetel hävis rünnakus vähemalt seitse vaenlase sõjalennukit, vahendas Ukrainska Pravda. 

“Saki ja Gvardiiski sõjaväelennuväljad on ühed Venemaa okupatsioonivägede peamised lennubaasid Krimmis. Just sealt tõusevad regulaarselt õhku lennukid, mis sooritavad raketi- ja pommirünnakuid Ukraina territooriumile ning toetavad Venemaa väegrupeeringu tegevust lõunasuunal,” teatas SBU.

Meedia: Ukraina ründas Venemaa energiaseadmete tehast Belgorodis

Venemaa sotsiaalmeediakanalite teatel ründas Ukraina sõjavägi ööl vastu reedet Venemaa linna Belgorodi, tabades sealset energiaseadmete tehast.

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt ja videotelt on näha tehase Energomaš Belgorod hoonetest tõusvaid leeke. Tegemist on Venemaa energiavarustusahela olulise lüliga. Teadaolevalt toodetakse tehases seadmeid Venemaa elektrijaamadele, aga ka nafta- ja gaasisektorile ning valmistatakse muud varustust.

Tekitatud kahju ulatus polnud esialgu selge, kuid pärast väidetavat rünnakut võis linna kohal näha kerkivat paksu suitsu.

Väljaanne The Kyiv Independent ei suutnud teateid rünnakust esialgu iseseisvalt kinnitada. Ukraina sõjavägi ei ole infot veel kommenteerinud. 

Kuigi pole teada, millist relvastust kõnealuses rünnakus kasutati, on Kiiev toetunud Venemaa taristu ründamisel suuresti kodumaistele droonidele.

Venemaa öistes rünnakutes Ukrainale hukkus neli inimest

Reede varahommikul teatasid Ukraina ametnikud, et Venemaa öistes rünnakutes Ukrainale hukkus neli ja sai vigastada veel kümme inimest.

Venemaaga piirnevas Sumõ oblastis hukkusid elumaja tabanud Venemaa droonirünnakus kaks naist, eakas mees ja alla kaheaastane tüdruk, teatas oblasti sõjaväelise administratsiooni juht Oleh Hrõhorov. Rünnakus sai vigastada veel kolm inimest.

Linna kaitsenõukogu esimehe Oleksandr Vilkuli sõnul sai Kesk-Ukrainas asuvas Krõvõi Rihis, mis on ühtlasi president Volodõmõr Zelenski kodulinn, vigastada seitse inimest. Venemaa raketilöök tabas tihedalt hoonestatud linnapiirkonda.

Reedel on Kiievis leinapäev, sest neljapäeval hukkus seal vähemalt 30 inimest. Tegemist oli selle aasta kõige ohvriterohkema Venemaa rünnakuga Ukraina pealinnale.

Venemaa rünnakus Kiievile hukkunute arv kasvas 30 inimeseni

Ööl vastu neljapäeva ründas Venemaa rakettide ja ründedroonidega Kiievit. 

Kiievi linna sõjaväelise administratsiooni juht Tõmur Tkatšenko teatas reedel, et viimaste andmete järgi hukkus vähemalt 30 ja sai vigastada 91 inimest. 

Ukraina riiklik eriolukordade teenistus (DSNS) lisas, et mitmes asukohas, sealhulgas Darnõtsja rajoonis osaliselt kokkuvarisenud mitmekorruselises elumajas, jätkuvad otsingu- ja päästetööd. 

Hukkunute arv võib veelgi kasvada.

Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu

Ukraina mehitamata süsteemide väed (USF) ründasid 1. ja 2. juulil toimunud 48-tunnise operatsiooni käigus Venemaa okupeeritud aladel 12 elektrialajaama ja üht gaasijaotusjaama, teatas USF-i ülem Robert “Madjar” Brovdi.

Brovdi sõnul seiskusid operatsiooni tulemusel energiarajatised nii okupeeritud Krimmis kui ka Ukraina Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblasti okupeeritud osades.

Teave operatsioonist avaldati ajal, mil Ukraina on hoogustamas suvist rünnakutelainet Venemaa logistika ja taristu vastu okupeeritud Krimmis. Selle eesmärk on isoleerida poolsaar Mandri-Venemaast ning lõigata läbi olulised sõjalised varustusmarsruudid.

Brovdi andmetel viisid Ukraina drooniüksused okupeeritud aladel rivist välja 12 elektrialajaama, millest kümme asusid Krimmis, üks okupeeritud Luhanski ja üks Donetski oblastis. Samuti tabati gaasijaotusjaama Luhanskis.

Lisaks teatas Brovdi, et Ukraina väed ründasid Venemaa kütusehoidlat okupeeritud Zaporižžja oblastis Melitopolis.

“Milline kuupaisteline, tähistaevaga ja selge öö… Moskva langeb,” kirjutas Brovdi.

Sõjavägi avaldas operatsioonist sotsiaalmeedias ka videomaterjali.

⚡ Les forces de drones ukrainiennes sous le commandement de Robert “Magyar” Brovdi ont concentré leurs frappes cette nuit sur le réseau énergétique de la Crimée occupée.

Bilan annoncé : 12 sous-stations et une centrale électrique touchées avec succès. pic.twitter.com/rnEIn1yp4e
— Alex (@Alexandree1507) July 2, 2026

See operatsioon viidi läbi ajal, mil Krimm seisab Ukraina rünnakutest tingituna silmitsi üha süveneva kütuse- ja energiakriisiga. Juuni lõpus kuulutasid Venemaa ametisse määratud võimud Krimmis välja eriolukorra, mis järgnes rünnakutele poolsaare kütuserajatistele ja muule taristule.

Viimastel nädalatel on piirkonnas aset leidnud ulatuslikud elektrikatkestused, mis on toonud kaasa elektri tarbimise piirangud ja häirinud ka veevarustust.

Enne seda, kui Venemaa Krimmi 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris ja okupeeris, sai poolsaar üle 80 protsenti oma elektrist Mandri-Ukrainast. Krimmi energiasõltumatuse tagamiseks ehitas ja moderniseeris Venemaa mitmeid soojuselektrijaamu, kuid need rajatised on Ukraina droonide ees jätkuvalt haavatavad.

Ukraina kaitseminister Myhailo Fedorov ütles 1. juulil, et Kiievi droonikampaania edu Krimmis muudab Moskva jaoks keeruliseks “ühe kriisi järel teise lahendamise”.

Spectator: Putini moonutatud reaalsus takistab rahukõnelusi

Venemaa president Vladimir Putini otsus jätkata sõda ja tema keeldumine kompromisskokkulepetest tulenevad viibimisest suletud valeinformatsioonikeskkonnas, kirjutas neljapäeval Suurbritannia mainekas ajakirjanik, ajaloolane ja kirjanik Owen Matthews.

Matthews kirjutas sel teemal Suurbritannia ajakirjas The Spectator, vahendas Unian.

Kogu Kremli juhini jõudev teave on hoolikalt filtreeritud julgeolekujõudude ja sõjaväekindralite poolt, kes on isiklikult huvitatud sõjategevuse jätkumisest. Seetõttu ei jõua temani objektiivsed andmed armee kaotuste, rafineerimistehastele suunatud rünnakute ja Krimmi isolatsiooni kohta.

Putin on ise selle isolatsiooni arhitekt, mis süvenes pärast pandeemiat, mil talle sai ligipääsu vaid äärmiselt piiratud ringkonda kuuluvad vanad KGB sõbrad ja äripartnerid.

Autori sõnul põhineb Kremli juhtimismudel lojaalsuse printsiibil, kus ettekanded kohandatakse juhi maailmavaatega, mis kordab Nõukogude Liidu juhtkonna vigu 1941. aastal. 2022. aasta täiemahuline sissetung käivitati FSB võltsitud andmete ja kollaborantide (Viktor Medvedtšuk) kinnituste põhjal Ukraina nõrkuse ja selle kindralite eduka äraostmise kohta.

Aastate jooksul on lähikonnast süstemaatiliselt eemaldatud kriitikavõimelised ametnikud (Aleksei Kudrin, Dmitri Kozak). Nutitelefonide puudumise, ainult paberil ettekannete kasutamise ja talle spetsiaalselt toimetatud teleuudiste vaatamise tõttu on Putin reaalsusest täielikult irdunud.

Putini avalikud esinemised ja kohtumised kodanikega on täielikult lavastatud kaadrid, milles osalevad julgeolekuteenistuste maskeeritud ohvitserid.

Väljaspool nii-öelda infopunkrit nendib Venemaa poliitiline ja valitsuseliit edusammude puudumist rindel, sõjaväsimust ja Ukraina droonirünnakute kriitilist mõju. Majanduslikud raskused, Ühendriikidega peetavate läbirääkimiste katkemine ja hirm mobilisatsiooni ees suurendavad sisepingeid ning rünnakud Moskvale purustavad elanikkonna jaoks propagandamüüti võidust.

Ummikseisust väljapääsu otsimise tõendiks oli Sergei Kirijenko büroost lekkinud sisedokument plaaniga ühiskonna kohandamiseks sõjajärgse perioodiga, mis viitab osade nomenklatuuri liikmete katsetele edendada konflikti lõpetamise ideed.

Moonutatud andmetele tuginedes teeb Putin otsuseid, mida ta ise peab ratsionaalseks. Ta tegutseb agressorina ainult nõrgemate rivaalide vastu ja jääb vankumatult kindlaks veendumusele, et aeg•
•
More on Venemaa poolel, Ukraina ressursid saavad otsa ja Lääs nõustub tema tingimustega.

Sõja jätkumine on süsteemi toimimise tulemus, kus lähikond toidab juhi illusioone vältimatust võidust, märkis autor.

Independent: Venemaa vallutas kuue kuuga vaid 40 ruutkilomeetrit 

Pärast sünget talve, mil toimusid kuudepikkused Venemaa ägedad pommitamised Ukraina energiataristu pihta, hakkab tulevik Kiievi jaoks muutuma positiivsemaks, kirjutas reedel Ühendkuningriigi väljaanne Independent.

Ligi neli ja pool aastat pärast seda, kui president Vladimir Putin alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on Venemaa edasitung rindel peaaegu seiskunud, kuna Ukraina vasturünnakud ja kaitsetaktika on muutunud tõhusamaks. Edukad kohalikud vasturünnakud on sagenenud, kuna Ukraina väed on laiendanud maismaarobotite ja lühimaa droonisõja kasutamist.

Kiievil on õnnestunud viia sõda Venemaale nii-öelda koju kätte ja tekitada kulukaid kahjustusi riigi kütusetaristule, mis on põhjustanud suuri puudujääke. See on õhutanud Venemaal ühiskondlikku rahulolematust ja suurendanud survet Putinile konflikti lõpetamiseks.

Putini sõja hind paljastub andmetes, mis näitavad Venemaa kaotuste ulatust võrrelduna äärmiselt väikeste territoriaalsete edusammudega.

Väljaande hinnangul on Venemaa territoriaalsed edusammud on peaaegu seiskunud.

Ühendriikides baseeruva mõttekoja Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Moskva edusammud Ukraina territooriumil eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt vähenenud ja moodustavad vaid murdosa territooriumist, mille nad vallutasid 2025. aasta mais.

Venelased saavutasid käesoleval aastal kontrolli või imbusid sisse vaid 40,64 ruutkilomeetrile. Seda võrreldes 515,84 ruutkilomeetriga eelmise aasta samal perioodil.

Esimest korda aastate jooksul lakkas Moskva jalajälg Ukrainas 2026. aasta kevadel kasvamast.

Venemaa edasitungi aeglustumisele on kaasa aidanud Ukraina laiendatud keskmaa droonirünnakute kampaania, täiustatud kaitsetaktika ja droonide domineeritud lahinguväli.

Ühendriikides baseeruv mõttekoda Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) märkis, et Venemaa on edasi tunginud ajalooliselt aeglases tempos, mis on tingitud kaitse-eelisest, mis on sõda kujundanud alates 2023. aastast. Tihedad miiniväljad, mitmekihilised kindlustused, tugev suurtükituli ja droonidest küllastunud alad on loonud enam kui 20 kilomeetri laiuse ohutsooni, mis aeglustab nii Venemaa ja ka Ukraina edasitungi.

“Vene väed kontrollivad praegu umbes 118 000 ruutkilomeetrit Ukrainast, mille hulgas on Krimm ja Donbassi osad, mis olid nende käes juba enne 2022. aastat,” märkis CSIS.

“Sellest alast ligikaudu 75 000 ruutkilomeetrit (umbes 12 protsenti Ukrainast) on vallutatud alates 2022. aasta veebruari sissetungist,” lisati ülevaates.

Venemaa lubab kütusepuuduse tõttu toota madalama kvaliteediga bensiini 

Venemaa lubab naftarafineerimistehastel üle kogu riigi toota kütusetooteid, mis vastavad madalama kvaliteediga Euro-3 standarditele, selgus 2. juulil avaldatud valitsuse määrusest, teatas ukrainlaste ajaleht Kyiv Independent.
Otsus langetati keset Venemaal süvenevat kütusepuudust, mille on põhjustanud Ukraina droonirünnakud naftataristule.

Venemaa peaministri Mihhail Mišustini allkirjastatud määrus lubab teatud rafineerimistehastel toota Euro-3 bensiini kuni aasta lõpuni.

“Otsuse eesmärk on stabiliseerida kütusetarneid Venemaal ja vältida mootorikütuse siseturu destabiliseerumist,” seisis teadaandes.

Euro-3 bensiin esindab vanemat kütuseklassifikatsiooni Euroopa heitgaasistandardite süsteemis. See sisaldab rohkem väävlit kui Venemaal praegu kehtiv standard Euro-5, mis toob kaasa suuremad ohutusriskid ja ulatuslikuma saastatuse.

Uute ajutiste eeskirjade kohaselt võivad ettevõtted ringlusse lasta bensiini, mis ei kanna Euraasia Majandusliidu (EAEU) vastavusmärgist ja seda ei saa eksportida väljapoole Venemaad.

Venemaa väljaanne Kommersant teatas juuni lõpus, et Kreml kaalub bensiini ja diislikütuse tootmisstandardite langetamist isegi Euro-2 tasemele, mis on Venemaal keelatud alates 2013. aastast.

Kommersandi viidatud dokumendi projekt lubas toota Euro-2 kütust kuni 2027. aasta juulini ja võimaldas ka madalama kvaliteediga kütusetoodete importi.

Kuigi hiljutine määrus väidab end olevat ennetav meede, siis on Kyiv Independenti hinnangul Venemaa kütusekriis ilmne tanklates tekkinud pikkades järjekordades, laialdastes bensiinimüügi piirangutes ja riiklikes ekspordikeeldudes.

Venemaa president Vladimir Putin tunnistas olukorda oma 28. juuni sõnavõtus.

“Kahjuks on tanklates endiselt järjekorrad ja alati pole saadaval õiget marki bensiini. Ja loomulikult mõistame me väljakutseid, millega põllumajandustootjad ja talud suvel silmitsi seisavad,” ütles riigijuht.

Putin väitis ka, et Venemaa plaanib suurendada tootmist ja miinimumini viia Ukraina õhurünnakute mõju energiataristule.

Ukraina viimased õhurünnakud on sihikule võtnud mitmed Venemaa suurimad naftarafineerimistehased häirides tootmist ja peatades mõnel juhul tegevuse määramata ajaks.

Kiiev peab Venemaa naftarafineerimistehaseid seaduslikeks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna need rajatised toodavad nii kütust ja ka raha Kremli sõjamasina jaoks. Kaugmaarünnakute kampaania avaldab täiendavat survet naftatööstusele, mis on Lääne sanktsioonide tõttu juba niigi pinge all.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

• elavjõud umbes 1 407 150 (+1250);

• tankid 12 073 (+4);

• jalaväe lahingumasinad  24 863 (+2);

• suurtükisüsteemid 45 225 (+57);

• mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1912 (+2);

• õhutõrjesüsteemid 1463 (+4);

• lennukid 436 (+0);

• kopterid 353 (+0);

• maapealsed droonisüsteemid 1809 (+18);

• operatiivtaktikalised droonid 387 342 (+2152);

• tiibraketid 4846 (+48);

• laevad/kaatrid 33 (+0);

• allveelaevad 2 (+0);

• autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 115 237 (+385);

• eritehnika 4380 (+4);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi