“Matemaatika on aine, kus üks klots pannakse teise peale. Kui üks klots vahelt ära jääb, siis sinna peale enam laduda ei saa. Nii kaob ka võimalus hiljem gümnaasiumis ennast paremaks arendada,” ütles ta “Vikerhommikus”.
Tema sõnul hakkavad tõsisemad probleemid enamasti ilmnema seitsmendas klassis, kui õppekavasse lisanduvad võrrandid ja keerulisemad tekstülesanded. “Need samad teemad saadavad õpilast sisuliselt gümnaasiumi lõpuni. Võrrandid muutuvad keerulisemaks, tekstülesanded muutuvad keerulisemaks, aga põhimõte jääb samaks,” lausus Kaasik.
Tema kogemus näitab, et lüngad ei teki alati õpilase puudumise tõttu. “Väga tihti küsin, kes on teie matemaatikaõpetaja, ja vastuseks öeldakse, et meil praegu ei olegi matemaatikaõpetajat,” rääkis ta.
Tema hinnangul tekitab raskusi ka õpetajate sage vahetumine. “Matemaatika peab ehituma iseenda peale. Kui õpetajad pidevalt vahetuvad, on väga keeruline jõuda heade tulemusteni. Kui võimalik, peaks ühel klassil olema põhikoolis ja ka gümnaasiumis võimalikult pikalt üks ja sama matemaatikaõpetaja. See tuleb õpilastele väga suureks abiks, sest matemaatika on pidev protsess, mis ehitub iseenda peale,” sõnas ta.
Eraõpetajana näeb Kaasik sageli, et matemaatiline mõtlemine polegi peamine probleem. “Tekstist arusaamine võib olla probleem küll. Kui õpilasele teha selgeks, mida ülesandes tegelikult küsitakse ja millise vastuseni peab jõudma, on see sageli juba pool võitu,” märkis ta.
Tema sõnul piisab mõnikord sellest, kui aidata õpilasel küsimus õigesti lahti mõtestada.
Kaasiku sõnul on paljudel õpilastel tekkinud tunne, et nad lihtsalt ei oska matemaatikat. “Ühe õpilase tagasisidest kuulsin, et tema jaoks oli kõige olulisem see, kui eraõpetaja ütles talle, et ta ei ole rumal ja neid asju on võimalik õppida,” kirjeldas ta. Tema hinnangul on enesekindluse taastamine sageli sama oluline kui aine õpetamine.
Kaasik usub, et hea õpetamise korral jõuab koolimatemaatikas korraliku tasemeni praktiliselt iga õpilane. “Matemaatika kohta on ühiskonnas kujunenud foon, et see on raske ja pea ei võta. Tegelikult ei ole matemaatika raske. Kui seda õppida, saab igaüks sellega hakkama,” usub ta.
Küsimusele, kas laia ja kitsa matemaatika eristamine on end õigustanud, vastas Kaasik eitavalt. “Ma ei näe, et see oleks olukorda parandanud. Ma näen, et matemaatikateadmised on halvemad ja üks põhjus on see, et kitsas matemaatika on olemas,” ütles ta.