USA More president Donald Trump ütles, et USA More jaoks oleks naljakas jätkata NATO toetamist praegusel tasemel.
Platvormil Truth Social edastatud postituses märkis USA More president, et tema riigi positsioon selles Lääne liidus on „ühepoolne” ja „mittevastastikune”.
Ta jagas graafikut NATO kaitsekulutuste kohta koos kommentaariga: „USA More jaoks on naljakas jätkata seda ühepoolset teed, kui suhe ei ole vastastikune. Neid ei olnud meie jaoks olemas!!! President DJT.”
See toimub ajal, mil NATO juhid valmistuvad järgmisel nädalal Ankaras toimuvaks kohtumiseks, kus eurooplased püüavad Trumpiga Iraani ja Gröönimaa pärast tüli jätta ning näidata, et nad astuvad mandri kaitsmiseks samme.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et järgmisel teisipäeval ja kolmapäeval toimuv kohtumine näitab, et eurooplased peavad kinni lubadustest suurendada kaitsekulutusi, et heidutada Venemaad igasuguste rünnakute eest, kusjuures allkirjastatakse kümnete miljardite dollarite väärtuses relvalepinguid.
Samuti eeldatakse, et juhid lubavad jätkata relvade rahastamist Ukraina võitluseks Venemaa sissetungi vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb Türgi presidendi Tayyip Erdogani korraldatud õhtusöögil, Erdogan peab Trumpiga ka kahepoolseid kõnelusi.
Euroopa ametnikud ütlevad, et loodavad, et Trumpi tugevad suhted Erdogani ja Ruttega tagavad sujuva tippkohtumise, kuid ei saa olla kindlad, arvestades püsivat transatlantilist kibestumist Iraani sõja pärast ja USA More presidendi sagedast kriitikat NATO suhtes.
Neljapäeval Truth Sociali postituses kurtis Trump, et Ameerika Ühendriigid More kulutavad raha NATO liikmete kaitsmiseks, ilma et nad sellest mingit kasu saaksid.
Rutte ja teised NATO juhid on rõhutanud, et allianss panustab USA More enda julgeolekusse ning et eurooplased võtavad kuulda Trumpi pikaajalisi üleskutseid kulutada rohkem oma kaitsele.
„Järgmisel nädalal toimuv tippkohtumine keskendub lisakulutuste muutmisele lahinguvalmis võimekusteks ja meie kaitsetööstuse märkimisväärsele laiendamisele,” ütles Rutte kolmapäeval Berliinis.
„NATO on ja jääb Atlandi-üleseks alliansiks, kuid me peame selle tasakaalu paremuse poole nihutama,” lisas ta.
„Tehes tihedat koostööd Ameerika Ühendriikidega, võtavad Euroopa liitlased ja Kanada enda kanda suurema vastutuse tavakaitse eest Euroopas.”
Rutte ütles eelmisel kuul, et NATO Euroopa liikmesriigid ja Kanada kulutasid 2025. aastal kaitsele 90 miljardit dollarit rohkem kui eelneval aastal, küündides kokku enam kui 570 miljardi dollarini.
Eelmisel aastal Haagis leppisid NATO juhid kokku, et kulutavad 2035. aastaks 3,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) põhilistele kaitsevaldkondadele, nagu relvastus ja väed – see on tõus võrreldes varasema 2-protsendise eesmärgiga.
Samuti lepiti kokku investeerida täiendavad 1,5 protsenti SKP-st laiematesse kaitsega seotud valdkondadesse nagu küberjulgeoleku tugevdamine.
Euroopa ametnikud loodavad sarnast tulemust nagu tollasel tippkohtumisel, mil Trump kinnitas taas USA More pühendumust 32 liikmega alliansile ja selle 5. artikli kohasele vastastikuse kaitse põhimõttele ning tunnustas teisi riigijuhte.
Viimased 12 kuud on aga alliansi suhted tõsiselt proovile pannud: Trump ähvardas osta Gröönimaa teiselt NATO liikmesriigilt Taanilt ning alustas seejärel Iraani-vastast tegevust, mis raputas maailmamajandust, ilma et oleks selleks Euroopa liitlastega nõu pidanud.
USA More on teatanud ka vägede väljaviimisest Euroopast, vähendanud NATO kaitseplaanidesse panustatavaid jõude – sealhulgas lennukikandja, tankurlennukid, hävitajad ja droonid – ning algatanud kuuekuulise ülevaate oma sõjalisest kohalolekust Euroopas.
„Allianss on elujõuline, kuid veidi räsitud,” ütles anonüümsust palunud Euroopa diplomaat.
Euroopa ametnikud tunnevad muret, et sõda Iraaniga võib tippkohtumise varju jätta – seda juhul, kui konflikt, kus praegu kehtib habras relvarahu, peaks taas ägenema, või kui Trump peaks eurooplaste peale pahandama, et nad pole USA More sõjaliste operatsioonide toetamisel piisavalt panustanud.
Trump on vihjanud, et see tähendab, et USA More ei pea täitma oma kohustust aidata rünnaku alla sattunud NATO liitlast.
NATO ametnikud märgivad samuti, et valdav enamik liitlasi täitis kohustuse lubada USA-l kasutada oma õhuruumi ja territooriumil asuvaid baase, ehkki sõda oli Euroopas äärmiselt ebapopulaarne ja paljud Euroopa liidrid seda ei toetanud.
Sõda on kahjustanud ka Trumpi ja Euroopa liidrite – näiteks Itaalia peaministri Giorgia Meloni ja ametist lahkuva Briti peaministri Keir Starmeri – vahelisi isiklikke suhteid, tekitades kartuse, et need pinged võivad tippkohtumisel taas pinnale kerkida.
„Olen optimistlik (et seda ei juhtu), sest usun, et liidrid mõistavad, mis on kaalul,” ütles üks NATO kõrge diplomaat.
„Ja kui midagi sellist peaks siiski juhtuma, on meil alati olemas ülim „abielunõustaja” Mark Rutte, kes olukorra silub.”