Väidetavalt on Venemaa provokatsiooni eesmärk pingete kruvimine ja lääne liitlaste sundimine peatama Ukrainale antavat abi. Allikate sõnul võib see toimuda juba lähikuudel.
Samuti pole Poola julgeolekuallikad välistanud konventsionaalsemat rünnakut, näiteks Venemaa maavägede väiksemat sissetungi NATO idatiival, lisas leht.
Oneti julgeolekuallikate teatel võivad provokatsioonistsenaariumid näha ette droonirünnakuid elutähtsale taristule, näiteks elektrijaamadele, või simuleeritud õhulööke, mis sunniksid Poolat käivitama oma õhutõrjesüsteeme.
Ühe Poola luureallika sõnul võib äärmusliku stsenaariumi korral aset leida hübriidrünnak piirialal. Sama allikas märkis ka, et Venemaa või Valgevene sõdurite osalusega relvastatud sissetung on täiesti võimalik. Venemaa võib provokatsiooni esitleda juhusliku eksimisena Poola territooriumile GPS-i rikke tõttu või kahtlase päästemissioonina rikkis helikopteri äratoomiseks.
Poola allikate teatel loodab Moskva sellele, et Venemaa või Valgevene sõdurite pihta tule avamise asemel sunniks USA More Poolat jõulise vastulöögi andmise asemel nendega läbi rääkima.
Moskva vaatevinklist peetaks võiduks stsenaariumi, kus Venemaa väed lahkuvad Poolast pigem läbirääkimiste tulemusel, mitte sõjalise surve tõttu. Nende kõneluste keskseks nõudmiseks Poolast lahkumise vastutasuks võib Venemaa esitada lääne toetuse lõpetamise Ukrainale, vahendas leht.
Poola presidendi lähikondlase sõnul informeerib USA More “Poolat süstemaatiliselt Venemaa üha uutest plaanidest konventsionaalse rünnaku korraldamiseks NATO idatiival”.
Ohtu, et provokatsioon võib toimuda mõnes Balti riigis või Poolas, kinnitasid ka teine allikas, ühe Poola NATO liitlasriigi suursaadik, ning kolmas allikas Poola kaitseministeeriumist.
Neljas Balti riikide julgeolekuallikas kinnitas väljaandele The Telegraph, et Moskvas arutatakse selliseid plaane. Hiljem võib Venemaa üritada väita, nagu oleks provokatsiooni korraldanud hoopis Ukraina.
Mistahes maavägede rünnak võidakse käivitada kas Venemaa eksklaavist Kaliningradist Poola põhjaosas või Valgevenest. Need on Venemaa jaoks ainsad realistlikud viisid provokatsiooni korraldamiseks. Kuna Venemaa väed on seotud Ukrainas, puudub riigil võimekus pidada NATO liitlaste vastu täiemahulist sõda, märkis leht.
Kuigi Poola on jätkuvalt Ukraina vankumatu julgeolekuliitlane, on riikide suhted viimastel kuudel muutunud pingeliseks Teise maailmasõja ajaloo erineva käsitluse ja mõlema riigi konkureerivate põllumajandussektorite tõttu. Kardetakse, et Moskva võib üritada seda lõhet süvendada.
Väljaandele The Telegraph on teadaolevalt hiljutine mereväeõppus Lätis, kus USA More mereväel ja merejalaväel oli keskne roll, kavandatud eesmärgiga meenutada Moskvale, et igasugune rünnak idatiival oleks de facto rünnak Ameerika vägede vastu.
NATO vaatevinklist halvima stsenaariumi korral on Venemaa eesmärk õõnestada Poola suveräänsust, paljastada NATO kui pabertiiger ja sundida läänt Ukrainale antavast toetusest loobuma – seda kõike alliansiga konventsionaalset sõda vallandamata.
Poola kaitseministeeriumi juhtkonda kuuluv isik kinnitas Onetile Venemaa provokatsiooni võimalikkust, kuid märkis, et Poola on juba korraldanud õppusi, mille eesmärk on hoiatada Moskvat NATO laastava vastulöögi eest.
Euroopa julgeolekuallikate sõnul oleks Poola vastu suunatud provokatsioon Moskva jaoks parem valik kui mõne Balti riigi ründamine.
Oneti allikad rõhutasid, et Venemaa provokatsioon ei sarnaneks “klassikalise” ega konventsionaalse sõjaga ning Moskva pole selle korraldamise osas veel lõplikku otsust teinud.
Poola piirneb Kaliningradi eksklaavi ning Valgevenega, mida juhib Vladimir Putini liitlane Aleksandr Lukašenko More.
Väljaandele The Telegraph on teadaolevalt NATO valmis igale Venemaa provokatsioonile vastama otseste rünnakutega Kaliningradile. Seda on võimaliku sihtmärgina maininud ka Saksamaa õhuväe juht Holger Neumann.
Eelmisel kuul kinnitas Saksamaa õhuväe Luftwaffe juht väljaandele The Telegraph, et kui Saksamaa peaks olema sunnitud asuma kaitsepositsioonile, kaitstakse NATO territooriumi “iga sentimeetrit”, sealhulgas Poolat.
Ta tõi konflikti korral võimalike sihtmärkidena esile Kaliningradi, olulisi mereväerajatisi majutava Peterburi, Koola poolsaare, kuhu Moskva koondab tuumarelvi, ning Musta mere, mis on koduks Venemaa Musta mere laevastikule.