Suhe Bardella ja aristokraadist suunamudija Maria Carolina de Bourbon des Deux-Siciles’i vahel on muutunud poliitiliseks haavatavuseks Rahvuslikule Liidule (RN), mis on end pikalt esitlenud tavaliste Prantsuse valijate hääletoruna rikaste ja võimsate vastu.
Bardella toetajate jaoks on veelgi murettekitavam see, et suhe viis poliitiku esimese avaliku eksimuseni üle pika aja.
Juuni alguses filmiti Bardellat Monaco Grand Prix’l. Ta nautis koos tüdruksõbra ja VIP-külalistega jooke ning naeris, samal ajal kui Prantsuse ühiskond oli šokis 11-aastase tüdruku vägistamise ja mõrva tõttu.
Bardella ärritus, kui temalt mõni päev hiljem küsiti, kas reis oli kohatu, kuna see langes kokku ohvri mälestuseks korraldatud vaikusemarsiga.
“Kas see on tõsine küsimus?” vastas ta. “Iga päev toimub [vaikusemarsse].”
Kuigi poliitik viitas ka perekonna soovile, et poliitikud meeleavaldusel ei osaleks, tekitas tema vastus meedias pahameeletormi. 30-aastast Euroopa Parlamendi saadikut kritiseeriti karmilt empaatiavõime puudumise pärast.
Juhtum tekitas rahutust ka erakonna sees.
“Need kaadrid on viga. See on halb sündmuste käik,” nentis üks Rahvusliku Liidu ametnik.
Teine parempopulist, kes on tänaseks parteist lahkunud, leidis, et peamine oht peitub selles, millise mulje Bardella jättis. “Poliitikas on see ohtlik,” selgitas ta. “Empaatia puudumine, küünilisus. Ma ei ütle, et see tema puhul nii on, kuid sellise mulje võib see jätta.”
Praeguseks ei ole vahejuhtum Bardella positsiooni oluliselt kõigutanud. Ta on endiselt 2027. aasta presidendivalimiste esimese vooru soosik ning küsitluste kohaselt suudaks ta teises voorus tsentristidest konkurentidele tugevat vastupanu osutada.
Kuid teravdatud tähelepanu on alles algamas.
- juulil selgub, kas Bardellast saab Rahvusliku Liidu presidendikandidaat juhul, kui Marine Le Penile kehtestatud viieaastane kandideerimiskeeld jääb jõusse. Kui see nii läheb, muutub tema eraelu – ja elukaaslase loodud kuvand – proovikiviks, mis näitab, kas ta suudab presidendikampaania pingele vastu pidada.
Bardella keeldus teemat kommenteerimast. Varasemas intervjuus Politicole tõrjus ta ideed, et partner võiks teda poliitilistel reisidel saata.
“Kuulge, ta ei tegele poliitikaga,” sõnas Bardella. “Praegu on ta minu kõrval ja ta on erakordne naine. Olen äärmiselt õnnelik ja väga armunud.”
“Muinasjutt”
Bardella ja Maria Carolina tulid paarina esmakordselt avalikkuse ette aprillis, kui nad ilmusid meelelahutusajakirja Paris Match esikaanel. Paar nädalat hiljem Monacos muutus aga seltskonnauudis poliitiliseks probleemiks.
Paar tutvus 2025. aastal vormel-1 etapil, misjärel puhkes nende ümber meediatorm.
Bourbon des Deux-Siciles’i perekonna jaoks on Monaco tuttav paik. Nende sealne korter on vaid üks mitmest elukohast, mis asuvad Prantsusmaa ja Itaalia kõige eksklusiivsemates paikades. Perekonnale kuulub veel loss Saint-Tropez’s, idülliline maamaja Provence’i südames, villa Sardiinias ja suur korter Pariisis otse üle Seine’i jõe Eiffeli torni vastas.
23-aastase printsessi taust on teravas kontrastis Bardella omaga. Bardella on ehitanud oma poliitilise identiteedi üles Pariisi eeslinnades möödunud töölisklassi lapsepõlvele.
See lugu on aidanud tal leida ühise keele valijatega Prantsusmaa tööstuspiirkondades ja keskmise suurusega linnades, kus Rahvuslik Liit on juba aastaid edestanud hääbuvaid tsentristlikke erakondi.
Pärast Paris Matchi esikaant langes Bardella toetus uuringufirma Odoxa populaarsusküsitluses kolm protsendipunkti. Sellest hoolimata jäi ta 35-protsendilise toetusega riigi populaarseimaks poliitikuks.
Siiski ei uskunud mitmed Rahvusliku Liidu liikmed, et suhe võiks valijate silmis kahju teha. Vahetult pärast uudise avalikuks tulekut arutles teine parteiametnik, et seda võib võtta kui “muinasjuttu”.
“Ma ei usu, et sellel on mingit mõju,” ütles kolmas Bardellale lähedalseisev ametnik paar päeva pärast Monaco eksimust. Ta viitas äsja avaldatud Ifopi küsitlusele, mis prognoosis Bardellale presidendivalimiste esimeses voorus 36 protsenti häältest – kaks punkti rohkem kui kuu aega varem.
Armastus ja raha
Prantslased on tuntud oma tolerantsusese poolest juhtide armuelu suhtes.
Nicolas Sarkozy elas presidendiks valimise ajal läbi avalikku lahutust ja abiellus pärast tormilist suhet kiiresti modell Carla Bruniga. Tema järglane François Hollande tabati presidendi ametliku rolleriga oma armukest, näitleja Julie Gayet’d (praegust abikaasat) külastamast.
Küll aga tekitab prantslastes meelehärmi raha – ja seda on Bardella tüdruksõbral palju.
Prantsuse ajalehe Le Monde analüüsitud dokumentide kohaselt on Maria Carolina enam kui 130 miljoni euro suuruse offshore-fondides hoitava perevaranduse pärija. Ta kasvas üles Pariisi, Rooma ja Monaco vahel reisides ning teda õpetasid eraõpetajad (keda oli lausa 12), kes reisisid sageli koos perega.
Ei Bardella ega Maria Carolina varja oma eelistust luksuslike puhkekohtade suhtes. Nende hulka kuuluvad Monaco ning Saint-Tropez, kus mõlemad puhkasid juba enne paariks saamist.
Sotsiaalmeedias jagab Maria Carolina pilte oma elustiilist ja ekstravagantsetest kleitidest. Ta reklaamib luksusbrände ja tõstab aeg-ajalt esile oma pere toetatud heategevusorganisatsioone.
Kui Maria Carolinalt telesaates küsiti, kas ta tunneb end noorema õega tegelikkusest irdununa, vastas printsess: “Me ei ela Kuu peal! Oleme küll privilegeeritud, kuid see ei takista meil tahta töötada, luua oma projekte ja kujundada ise oma tulevikku.”
Rikkuse eksponeerimine
Varem tsiteeritud Rahvusliku Liidu ametniku hinnangul võib Bardellale kahju tuua just edev rikkuse eksponeerimine.
Bardella isiklik varandus on oluliselt väiksem, ehkki see on tänu raamatute autoritasudele kasvanud. Euroopa Parlamendile esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt oli tema majanduslik väärtus eelmise aasta juuli seisuga üle 700 000 euro.
“Ma ei näe eeliseid, näen ainult miinuseid,” lisas ametnik. “Elame ühiskonnas, mis ei salli bling-blingi.”
Kontrast on eriti terav võrreldes paljude Rahvusliku Liidu valijatega. Erakond on erakordselt populaarne madala sissetulekuga töölisklassi valijate seas, pälvides samas Ifopi küsitluses esimeses voorus 56 protsendi toetuse – see on 20 punkti kõrgem kui tulemus kogu elanikkonna lõikes.
Seda võimalust ei ole käest lasknud ka erakonna vasakpoolsed oponendid. Nad võitlevad sama valijaskonna nimel ning on rünnanud Bardellat tema kuninglike sidemete tõttu.
“Ma ei anna hinnangut suhtele, kuid usun, et Jordan Bardella esindab Prantsuse parempopulismis poliitilist ja ideoloogilist pöördepunkti – ultraliberaalset suunda,” sõnas äärmusvasakpoolse partei Alistamatu Prantsusmaa parlamendisaadik Paul Vannier.
“Valikud, mille ta on otsustanud avalikuks teha, ei ole enam isiklikud,” lisas Vannier. “Printsessiga kohtamas käimine ja rahvusvahelistel kõrgseltskonna üritustel osalemine – see on poliitiline sõnum.”
Marine Le Pen on ise pikka aega kritiseerinud suurkapitali ja rünnanud Davosi-sugustes kohtades kohtuvat globaalset eliiti. Seejuures on ta võitnud nende valijate poolehoiu, keda on valusalt tabanud tehaste sulgemised ja globaliseerumise tagajärjed Prantsusmaa tööstuspiirkondades.
Eelmisel nädalal meenutas parlamendiliige Jean-Philippe Tanguy – üks Le Peni lähimaid usaldusisikuid – ajakirjanikele poliitiku pikaaegset mantrat.
“Le Pen on kirjeldanud kahte tüüpi totalitarismi,” sõnas Tanguy. “Islamistlik totalitarism ja raha kui valitseva jõu totalitarism – raha iga hinna eest.”
Selles kontekstis tajuvad Le Peni toetajad hästi Bardella praeguse olukorra irooniat. Nad kardavad nii tema armuloo kui ka selle käsitlemisviisi poliitilisi tagajärgi.
Uuringufirma Verian hiljutine küsitlus pakkus hoiatava märgi: Bardella oli eliidiga enim seostatud poliitik – 17 protsenti vastanutest arvas, et ta kuulub sinna.
Kuigi tulemust võiks tõlgendada märgina, et Rahvusliku Liidu toetajad peavad Bardellat intellektuaalse või ärieliidi liikmeks, viitab see uuringut juhtinud Veriani peadirektori Laure Salvaingi sõnul ka mõiste ebamäärasusele Prantsuse valijate ja eriti parempopulistide seas.
“See, mida Rahvusliku Liidu toetajad eliidi juures kritiseerivad, ei ole niivõrd võim ja privileegid, kuivõrd irdumine” igapäevareaalsusest, märkis ta. Just selles osas kõnnib Bardella “õhukesel jääl”.
Siniverelised
Bardella suhe võib osale parempopulistidest töötada aga ka teistpidi: kuningliku sümboolika, mitte eliidi taagana.
Identitaarsele liikumisele lähedaste parempopulistide meeleavaldusel kõnelenud endine Rahvusliku Liidu saadik Jean-Yves Le Gallou, kes lahkus parteist aastaid tagasi, tervitas seda väljavaadet. “Kui ta valitakse, on esileedi [Prantsusmaa kuningliku dünastia rajaja] Karl Martelli otsene järeltulija. See saab mulle vaid heameelt teha,” lausus ta.
Maria Carolina sugupuu ühendab teda otseselt Prantsusmaa 17. sajandi “Päikesekuninga” Louis XIV-ga. Tema perekonna otsesem kuninglik seos kuulub siiski endisele Mõlema Sitsiilia kuningriigile, mis hõlmas Sitsiiliat ja Itaalia poolsaare lõunaosa.
Kui Bardellalt Prantsuse televisioonis Maria Carolina esileediks saamise võimaluse kohta küsiti, kasutas ta suhtest rääkides oma peamist kaitsetaktikat: asi ei ole rahas, võimus ega poliitikas, vaid milleski palju isiklikumas.
“Ta on ennekõike inimene, keda ma armastan,” sõnas Bardella. “Olen tema üle äärmiselt uhke ja loodan, et prantslastel avaneb võimalus teda avastada ning tundma õppida.”